Aastavahetus on aeg, kus inimesed annavad endale ja teistele uusaastalubadusi, et motiveerida ennast alates 1. jaanuarist oma elus midagi muutma. Kes soovib maha jätta suitsetamist, kes plaanib kaalu kaotada või kes paneb mõne endast mitteoleneva ülesande – saada õnnelikuks või kohata oma unelmate printsi. Olgu teiste lubadustega, kuidas on, aga 2020 võiks olla see aasta, kus Eesti inimesed annavad endale tõotuse oma rahaasjad korda teha ja üritavad seda järgneva 366 päeva jooksul ka ellu viia.
Luban, et hakkan eelarvet pidama!
Perekonna rahaasjade korrastamine hakkab vaieldamatult säästmisest. Kui igapäevasest elutegevusest ühtegi eurot kuu lõpus näppude vahele ei jää, siis ei ole võimalik olemasolevaid laene tagasi maksta ega tasuda ootamatult tekkivate kulude eest, rääkimata investeerimisest. Säästmine algab reeglina eelarve pidamisest. Erandiks on need inimesed, kellel raha endale hoidmine tuleb loomulikult, kuid nemad juba nii kui nii säästavad.
Igakuise eelarve pidamine on tänapäeval tehtud ülimalt lihtsaks. Ammu on kadunud pliiats ja kaustik ning asemele on mugavaks toimetamiseks tulnud lugematute äppidega nutitelefon. Siinkirjutaja lemmik on kõigele vaatamata vana-hea excel, mis saab edukalt kõige vajalikuga hakkama. Pere kuu eelarve pidamine ei pea käima sendi pealt, kuid see vajab järjepidevust. Aga juba paari kuu möödudes peaks hakkama välja joonistuma teatavad mustrid, kuhu raha kulub ja mis on need valdkonnad, kust erilist vastulööki tundmata saaks hakata säästma.
Luban, et hakkan säästma!
Kui eelarve abil on säästukohad kindlaks tehtud, siis järgnevalt tuleb leida endas kindlameelsust see raha reaalselt ka kõrvale panna. Paljude jaoks võib kerge olla tekkima tunne, et vabanenud rahaga võiks kohe midagi ägedat korda saata, kuid ärge oma uusaastalubadust kohe tuulde laske. Pingutage veidi, et tekiks harjumused.
Parim nipp on “maksta endale esimesena”. Kui tänu eelarvele on selgeks saanud, kui palju raha oleks reaalne kuus säästa, siis kohe palgapäevaks tehke endale internetipangas automaatkanne, mis viib selle summa (ambitsioonikamatel kõnealune summa + 10%) momentaalselt teisele pangakontole, mis pole seotud ühegi pangakaardiga. Selliselt on kindel, et säästmine saab tehtud ning ei teki võimalust säästetud raha lihtsalt emotsiooni ajel laiaks lüüa.
Luban, et enam laene peale ei võta!
Kui seni olete elanud palgapäevast palgapäevani rütmis, kus suuremateks ostudeks kasutate liisingut ja ootamatuteks kulutusteks võtate laenu, siis see muster tuleb murda! Kui säästetud eurod hakkavad vaikselt pangaarvele kogunema, siis esimene eesmärk peakski olema endale n-ö mustade päevade fondi tekitamine. See on raha, mida kasutada tõesti keerulistel momentidel: pesumasin läheb katki ja tuleb uus osta või lastel kaovad talvesaapad kooli garderoobis ära ja külmad kuud on veel ees.
Kui kriisid saab lahendatud enda rahavarudega, siis pole enam vaja suure intressiga liisinguid ja väikelaene võtta ning finantsolukord paraneb sellest märgatavalt. Järgmiseks sammuks on kõik senised kõrge intressiga laenud jõudumööda ära maksta. Laenuvabalt aastasse 2021!
Siinkohal tuleb kindlasti mainida, et laenuraha pole igas olukorras halb. Vastupidi, kui laenatud kapital suudetakse enda kasuks tööle panna, siis kontrollitud riskide korral on see väga tõhus relv. Aga kiirlaenud ja liisingud seda kindlasti pole. Erandiks on enamasti ka kodulaenuga ostetud eluase. Kuigi väga paljud inimesed seda väidavad, siis autoliising pole kindlasti n-ö vältimatu väljaminek. Üheksal juhul kümnest on auto siiski luksusese, mis ei tohi viia perekonna finantsseisu uppi.
Luban, et hakkan investeerima!
Kui raha hakkab vaikselt kõrvale jääma, halvad laenud on makstud ja mustade päevade fond juba meelerahu tekitab, tasub ette võtta hüpe investeerimismaailma. See võib esialgu tunduda täiesti hoomamatu sammuna, kuna informatsiooni on palju ja meie koolisüsteem pole olnud selles vallas eriti eesrindlik inimestele isegi baastarkusi jagama. Lihtne on komistada pettuste otsa, mis vaevaliselt kõrvale pandud säästud ühe hetkega hävitavad.
Põhiline tarkusetera, mida siinkohal tasub järgida: igal juhul tuleks alustada, aga ots tuleks lahti teha väikeste summadega. Kindlasti ei tohiks panna kogu oma vaba kapitali korraga ühte investeeringusse, ükskõik, kui ahvatlev see ka tunduks. Vaikselt alustades pole kartus raha kaotada suur, aga samas hakkavad asjad selgemaks saama. Kui oma raha on mängus, kasvõi mõnedkümned eurod, siis on motivatsioon investeeringuid jälgida ja seeläbi õppida tunduvalt suurem.
Selleks, et mitte langeda petturite ohvriks, uurige veidi enne esimesi rahapaigutusi ka Rahajutud.ee lehel kajastatavaid blogipostitusi. Esialgse pildi saab ette ning kindlasti on blogijad valmis ka teie küsimustele vastama, kui nendega ühendust võtate. Ja kainet mõistust tasub hoida, sest, kui keegi pakub teile näiteks telefoni teel tootlust, mis tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see polegi tõsi. Kui kellelgi on suurepärane investeerimisvõimalus, siis seda ei pea kunagi telefoni teel inimestele pähe määrima, sinna joostaks rahva poolt ise tormi!
Vabandused, vabandused, vabandused…
Reaalsus on see, et kahjuks paljud uusaastalubadused saavad kurva lõpu juba esimeste nädalatega või heal juhul kestavad poolde märtsi. Ka oma rahaasjade korrastamisel on kerge käega lüüa ja väita, et ühtegi eurot üle ei jää, kuna palk on väike, lapsed on vaja kooli saata, auto on vaja välja vahetada vms. Ükskõik, mida väidetakse, siis päriselu on näidanud, et motiveerituna suudetakse oma finantsid korda saada ka väga keerulistes tingimustes. Loomulikult on erandeid, aga taaskord, üheksal juhul kümnest otsivad inimesed lihtsalt vabandusi, miks mitte ennast kätte võtta ja finantsaugust välja tuua.
On täitsa mõistetav, et kõik inimesed ei taha hakata ise investeerimisega tegelema, kuna valdkond ei paku huvi ja südame panevad põksuma ja silma särama teised tegevused. Aga igal pere võiks olla olukord, kus elatakse laenuvabalt ning omatakse teatavat vihmafondi, olgu see kuue kuu või aasta väljaminekute suurune. See on kõige lihtlabasem rahahügieen.
Elustandardid on inimestel erinevad, aga kõige otsem tee katastroofini on elada rahaliselt üle oma võimete. Kui on soov oma olemist luksulikumaks muuta, siis selleks tuleb leida mooduseid oma sissetulekuid kasvatada, mitte hakata pillama laenurahaga.
Kui sa tahaksid selle jutu peale vastu vaielda ja tuua näiteks oma hetkeolukorra, mis tõepoolest ei luba säästa, siis võta enne kirjutamist väike paus. Seejuures mõtle läbi, kas peab ikka elama standardite järgi, mis on kohased sinust suurema sissetulekutega inimesele. Tee käesolev tekst uuesti lahti esimesest punktist ning anna endale (uusaasta)lubadus paar kuud eelarve pidamist ja säästmist proovida. Tõepoolest üritada. Kurtmisest pole kunagi kasu, tegutsemisest peaaegu alati!
Ilusat uut finantsaastat kõigile Rahajutud.ee vanadele ja uutele lugejatele!
Siim Semiskar
Rahajutud.ee peatoimetaja
