Juunis kasvasid tarbijahinnad eelmise aasta juuniga võrreldes 21,9% ja sarnaselt eelmiste kuudega andis energia poole kogu hinnakasvust. Sellest omakorda oli suurim osa elektril, mis on suvele vaatamata püsinud kallina. Tuleb ka arvestada, et energia mõju tarbijahindadele on suurem riikides, kus selle osakaal tarbimises suurem – sel aastal on energia osakaal tarbijakorvis Eestist suurem ainult Lätis. Toidukaupade hinnad moodustasid aastasest hinnakasvust veerandi, põhjuseks nii toormete kallinemine kui ka energiahindade ülekandumine, mis on toimunud mõningase viitega, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Samas ilmneb inflatsioon Eestis paljudes sektorites. Alusinflatsioon (hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta) on olnud viimastel kuudel Euroopa Liidu kiiremaid, juunis oli see 10%. Riikide võrdluses paistab silma positiivne seos majapidamiste käes oleva raha ja hindade vahel: kiirema alusinflatsiooniga riikidel on ka hoiused pandeemia ajal kiiremini kasvanud. Tarbimise ja meelelahutuse piiramine kahel aastal põhjustas säästude kasvu, mida majapidamised hakkasid võimaluste taasavanedes hoogsalt kulutama. Eesti eripäraks on veel II pensionisamba reform, mis lubas alates 2021. aasta algusest pensionisääste välja võtta ja tõi majapidamistele täiendava suure rahavoo eelmise aasta sügisel. Kasvav nõudlus avatud majanduses ei pea iseenesest alati tähendama hindade kasvu. Kuid praegusel juhul on see kokku langenud pandeemiast ja sõjast tingitud tõrgetega – rohkem raha võistleb piiratud hulga kaupade peale ning pakkumine pole jõudnud kohaneda.
Energiahinnad jäävad kõrgeks ka edaspidi ning see mõjutab ka muude teenuste-kaupade hindu. Tuntavamat hinnakasvu leevenemist on oodata järgmise aasta alguses.
