Eelmise aasta viimaseks kvartaliks kahanes Eestis töötuse määr 4,4-protsendini, mis on eelmise majandusbuumi madalaima taseme lähedal. Koos töötuse langusega on paranenud ka tööturu toimimise näitajad.
Kuumeneval tööturul tööpuudus kahaneb ja tööjõupuudus suureneb. Ettevõtted on sellises olukorras sunnitud tõstma palku kasumi arvelt või kergitama lõpptoodangu hinda palju kiiremini kui tavaliselt. Eestis on viimaste aastate jooksul palkade osakaal loodavas lisandväärtuses kasvanud ja kasumi osakaal kahanenud. Siiski on seda märgata olnud märksa vähem kui 2007. aasta majandusbuumi ajal. Kui toona suurenes palgakulude osakaal loodavas lisandväärtuses 4,8%, siis 2018. aasta kolme esimese kvartali jooksul ainult 1,5%, kirjutab Eesti Pank.
Eelmisel aastal oli tööjõukulusurve väiksem kui 2007. aastal, mille taga võib olla see, et koos tööpuuduse vähenemisega on paranenud tööturu tervis – kahanenud on loomulik tööpuudus ehk majandustsükli keskmine töötuse määr. Seda kinnitab asjaolu, et täitmata töökohtade arv pole viimase aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud ja on jäänud alla 2% kõigist töökohtadest. Võrdluseks oli vakantsi määr 2007. aastal sarnase töötuse määra juures pea kaks korda kõrgem.
Struktuurse tööpuuduse kahanemisele viitab ka pikaajaliste töötute väike hulk. Lisaks sellele, et tööturg toimis paremini, leevendasid tööturu pingelist seisu mullu ka välismaalt värvatud töötajad. Võrreldes 2007. aastaga on paranenud ettevõtete võimalused lisatööjõudu leida.
Eesti tööturgu ootab tõenäoliselt ees mõningane jahtumine, sest väiksem kindlustunne ennustab, et majanduskasv meie peamistel eksporditurgudel aeglustub. Tööturu tugev olukord annab majapidamistele keskmisest suuremat töist tulu ja valitsusele laekub rohkem maksuraha. Kuna ajad on tavapärasest paremad, oleks praegu mõistlik koguda varusid, mida saaks tulevikus kasutada võimaliku majanduslanguse pehmendamiseks.
