Tere hea lugeja!
Jalutan hommikuti tööle ja maailm avardub! Olen siiani oma mugavusest igale poole sõitnud autoga ja loomulikult olen väga teadlik oma vähese liikuvusega kaasnenud kaalutõusust, mille tõttu otsustasin jätkata oma töö teekonda jalgsi, sest töökoht asub kodule häbiväärselt lähedal.
Sellega seoses olen täheldanud, et auto “kastist” välja tulles avardub maailmapilt ja sinu ette tuleb palju laiem perspektiiv – esiteks, kui sa näed vaid oma esiklaasist välja ning jälgid tee peal toimuvat, siis nüüd on terve tänavapilt ja külgedel ning selja taga toimuv tegevus ka näha. Teiseks, kui sa kuulasid vaid ühe hea loo kogu tee jooksul ära (vahel pidi seda head lugu otsima, nii et kuulamiseks jäi minut-paar), siis nüüd kuuled palju rohkem.
Tee ääres annavad lisandväärtust inimesed – kes kõnnivad, kes seisavad. Üks poiss bussipeatusest tõstab alati minu möödudes nina telefonist ja ma naeratan talle, sest vaatepilt on koomiline.
Loe edasi SIIT.
