Indeksfondid on oma hinnatasemetega ajaloolises tipus, kuid LVMH ja Hermès’i aktsiate hinnad on aasta algusest langenud ligikaudu 40%. Mida see räägib tarbija kindlustunde kohta ja kas investori jaoks on tegemist ostukohaga või ei ole luksus lihtsalt enam moes?
Luksustoodete tööstusharu majandab esmapilgul üsna kummalisel moel. Tegutsemise üks aluspõhimõte on luksusbrändide endi poolt esile kutsutud nappus. Kui tavapärase majandamise puhul nihkub nõudluse ja pakkumise tasakaal kord ühele, kord teisele poole loomulikul teel, siis luksusbrändid tekitavad pakkumise puudujäägi meelega, muutes sellega tooted ihaldusväärseks. See kaval trikk loob eelduse tugevaks hinnakujundusjõuks ja on premeerinud investoreid kõrge tootlusega juba aastasadu.
Mida see praktikas tähendab? Näiteks Hermès’i puhul on oluline pakkuda üks Birkini käekott vähem kui turg nõuab. Tänu kunstlikule tootmispaastule on võimalik tekitada olukord, kus toode on niivõrd eksklusiivne ja ihaldusväärne, et selle hind järelturul on suurem kui uuena ostes. Seetõttu saab käsitleda luksusesemeid ka investeerimisobjektidena, mis tavalise tarbeeseme puhul ei tuleks kõne alla.
Loe edasi SIIT.

