Riik kulutas aasta esimese üheksa kuuga 7,22 miljardit eurot

Pixabay

Rahandusministeeriumi andmetel on aasta esimese üheksa kuuga riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 7,22 miljardit eurot ehk 66,7 protsenti planeeritud aastaeelarvest. Sealhulgas on välistoetusi kasutatud 366,6 miljonit ehk 34,5 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid on riik esimese üheksa kuuga saanud 7,22 miljardit eurot ehk 70 protsenti aastaks planeeritust.

Poole kuludest ja investeeringutest moodustasid toetused 3,57 miljardi euroga, sh sotsiaaltoetused moodustasid 1,88 miljardit eurot. Nendest suuremamahulised olid:

* pensionid 1,33 miljardit eurot;
* tasandus- ja toetusfond omavalitsustele 409,5 miljonit eurot;
* peretoetused 211,4 miljonit eurot;
* vanemahüvitis 177,4 miljonit eurot;
* töövõimetoetused 161,5 miljonit eurot;
* vahendid Euroopa Liidu üldeelarvesse 147,5 miljonit eurot.

Kolmandiku kuludest ja investeeringutest moodustasid muud tegevuskulud kokku 2,31 miljardi euroga. Need sisaldavad peamiselt laekunud maksutulu edasi andmist, nendest suuremad:

* sotsiaalmaks haigekassale 892,1 miljonit eurot;
* füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele 807,3 miljonit eurot;
* kanded kogumispensioni fondidesse 311,8 miljonit eurot;
* töötuskindlustusmakse töötukassale 139,3 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulusid on kasutatud 1,01 miljardit eurot ehk 14 protsenti kõigist tehtud kuludest ja investeeringutest. Tööjõukuludeks on üheksa kuuga kasutatud 595,8 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 415,5 miljonit eurot. Suuremad kulugrupid olid:

* töötasud 553,6 miljonit eurot;
* hoonete ja rajatistega seotud kulud 124,4 miljonit eurot;
* sotsiaalteenused 71,3 miljonit eurot;
* lähetuskulud 31,2 miljonit eurot;
* sõidukite kulud 27,1 miljonit eurot.

Investeeringuid on ellu viidud 329 miljoni euro eest ehk 4,6 protsenti kõigist tehtud kuludest ja investeeringutest. See summa hõlmab valitsuse enda tehtavaid investeeringuid, millele lisanduvad toetuste all kajastatud investeeringutoetused. Suuremad investeeringud olid:

* hooned ja rajatised, 207 miljonit eurot, sh:
-riigimaanteede remont ja ehitus, 128,9 miljonit eurot, sh Kose–Mäo maanteelõigu ehitus neljarealiseks, 18,2 miljonit eurot;
-kaitseministeeriumi valitsemisala hooned ja rajatised, 28,2 miljonit eurot, sh liitlaste kohalolu toetamise taristu, 8,7 miljonit eurot;
-sisekaitseakadeemia uue hoone ehitus, 9,8 miljonit eurot;
-riigikoolide ehitus, 8,5 miljonit eurot;
-Eesti saatkonna ehitus Moskvas, 5,8 miljonit eurot;
-Euroopa Liidu IT-agentuuri ametihoone ehitus, 4,8 miljonit eurot;
-Eesti saatkonna ehitus Roomas, 4,6 miljonit eurot;
-piiri ehitus, 2,9 miljonit eurot.
* kaitseotstarbeline erivarustus, 34,7 miljonit eurot;
* transpordivahendid 29 miljonit eurot, sh mitmeotstarbelise laeva ja lennuki soetus, 24,8 miljonit eurot;
* IT-investeeringud, 27,4 miljonit eurot.

Riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 929 miljonit ehk 9,4 protsenti suurem.

2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustavad välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti, millele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist. 2018. aasta välisvahendite kogumahust moodustavad ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,28 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 842,2 miljonit eurot, omandireformi reservfondis 29,9 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,0 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 128,7 miljoni euro võrra (11,1 protsenti). Sealhulgas suurenes likviidsusreserv 124,1 miljonit eurot (17,3 protsenti) ja omandireformi reservifond 4,8 miljonit eurot (19,3 protsenti) ning stabiliseerimisreservi maht oli samas suurusjärgus kui 2017. aasta lõpus. Likviidsusreservi maht on üheksa kuuga kasvanud riigikassa haldamisel olevate sotsiaalkindlustusfondide ja riigi asutatud sihtasutuste varade kasvu tõttu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga