Mõtlesin, et kirjutan täna veidi oma vabast ajast. Lapsevanemana on aja mõõde saanud hoopis teistsuguse väärtuse, näiteks praegu artiklit kirjutades olen ikkagi valmis püsti tõusma ja lastega tegelema, seega on minu vaba aeg suhteliselt hüplik. Tõelist vaba aega on hommikuti tunnike-kaks, sest olen võtnud eesmärgiks tõusta 5:45. Tegu on ainukese ajaga, kui lapsed magavad ja saan seetõttu lugeda või ennast veidi harida. Hetkel asi toimib (veel), sest laste erinevate kasvufaasidega on nende ärkamisajad erinevad. Praegu on veel kõik hästi! Aga oh seda rõõmu, kui suvi tuleb ning juba viiest hakkab valgeks minema..
Loe edasi SIIT.
