Nii kümme aastat tagasi üritasin ühele tuttavale selgitada, et raha pangakontol hoidmise asemel võiks ta osa sellest investeerida. Loomulikult põrkusin tol momendil vastu seina, sest minu ideede oponendiks oli ülimalt ratsionaalse käitumisega programmeerija, kes vajadusel doseeris kiirkeedukannu täpselt vajaliku koguse teevett ja leidis, et iga milliliiter üle selle on raiskamine. Seda enam tundus mulle naljakas, et raha istub kasutuseta ja saab inflatsioonilt pureda – kus see ratsionaalsus siin on? Saadud vastus hämmastas mind nii suurel määral, et veel tänagi mõtlen tema küsimusele rohkem kui normaalseks võiks pidada.
Olgu öeldud, et toona imelikuna tundnud optimeerimisveidrused on mullegi oma jälje jätnud. Kas või toosama veekeetmise idee – miks toppida kann vett täis ja keeta seda iga kord uuesti üle, kui võin korraga kuumaks lasta täpselt nii palju kui vaja läheb? Või miks minna autoga poodi, kui tegelikult võin kütust kokku hoida ja selle kaks kilomeetrit lastega maha jalutada? Lapsed rahul, mina värsket õhku näinud ja kütust grammi võrra rohkem paagis järgi.
Loe edasi SIIT.
