Olete ehk tähele pannud, kuidas mõni inimene saadab vana aasta ära mõtetega, et ei jõudnudki midagi ära teha või siis antakse uueks aastaks lubadusi, mida ei täideta.
Osadele inimestele jääb aasta justkui lühikeseks ning neil ei ole midagi meeleolukat meenutada. Üheks põhjuseks võib tuua eesmärkide puudumist. Kui ei ole eesmärke, siis ei olegi midagi, mille nimel vaeva näha, et neid täita ning hiljem meenutada. Inimene elab oma rutiinset elu ja keeldub uut õppimast ja proovimast, kuna milleks ometi? Ta tunneb oma igapäevaste tegemiste juures nii mugavalt, et polegi nagu põhjust ennast tagant piitsutada. Kuid tulemuseks on see, et iga aasta saadetakse kurvalt ära teadmisega, et jälle on aeg rasiku läinud kui nad üldse ise seda märkanud ja mõistnud on.
Loe edasi SIIT.
