Hoiatan kohe ette, et see postitus ei ole väga pikalt planeeritud ja pool aastat ette valmistatud ning see algas oksega (loo lõpus saad aru, miks ma nii ütlen). Võib öelda, et see on nagu tüüpiline Eesti pere esiklaps: tuli, noh. Põhjus, miks see postitus niimoodi huupi tuli, on lihtne ja proosaline: sest alles viimasel ajal on ujunud mu elektronpostkasti mingid finantsperverdid, kes arvavad, et nad peaksid mind laval nägema või mu suust pidurdamatult tulevaid pärleid kuulama.
Loe edasi SIIT.
