Eesti kohalikud rahapreestrid võib jämedalt kahte lehte jagada. Ühed on need, kes usuvad, et ainuvõimalik tee finants-Valhallasse on hambad ristis igalt liigutuselt säästes. Need on tegelased, kes tööpäeva lõppedes käivad veel viimast korda kontori vetsus, sest järgmine võimalus säästlikult pissida on alles järgmisel hommikul jälle töö juures. Need on tegelased, kes vaatavad naabri telekat läbi oma akna. Need on tegelased, kes poes viinamarju ostes lutsutavad marjadel kivid seest välja, sest miks peaks maksma millegi eest, mida süüa ei saa (ilmselt koorivad nad ka banaanid riidest lahti, et koorte arvelt kaalu- ja hinnavõit saada).
Loe edasi SIIT.
