Hakkab pihta, paneme kupüürid jälle ritta ja paariks loe!
Esiteks pean kohe kurtma hakkama. Jube nõme on kirjutada ja samal ajal silmi kissitada, sest mingi veider kollakas asi on taevas, mis vastikut eredat valgust annab. Harjumatu! Tahaks juba seda jaanuarikuist koopas elamise tunnet tagasi, mis on ilmselt meie kõikide vaimsele tervisele kustumatu pitseri vajutanud.
Kui juba jutt vaimsele tervisele läks, siis meenub, et veebruaris oli mul au käia ühes teises blogis külalisesinejana ning jagada enda mõtteid küsimuste-vastuse vormis sel teemal. Kel veel mõistus säilinud on ja lugeda tahab, siis mulju siia LINGILE. Üks väike tiiser on siin:
Loe edasi SIIT.
