Ühel jahedal sügisõhtul istus Sherlock Loans oma Tallinna vanalinna kontoris. Kontor oli täis vanu raharaamatuid ja tolmuseid kaustu, millest mõni oli pärit ajast, mil krooni veel Eestis käibel polnud. Sherlock oli tuntud üle linna kui mees, kes suutis hetkega hinnata inimese krediidivõimekust. Ta oli omandanud selle oskuse aastatepikkuse kogemusega ja tänu tähelepanelikule silmale, mis ei jätnud kahe silma vahele ühtki detaili.
Just siis, kui Sherlock hakkas nautima oma õhtuteed, astus uksest sisse noor ja murelik naine. Tal oli seljas hall mantel ja peas stiilne müts, mis kattis osaliselt tema lühikesi, täiuslikult sätitud juukseid. Naisel olid suured rohelised silmad ja ta pigistas närviliselt oma nahast käekotti.
Loe edasi SIIT.
