Tegelike kasusaajate andmed ei kao Eesti registritest ega muutu salajaseks. Muutub ainult viis, kuidas neile ligi pääseb. Senise piiramatu avaliku ligipääsu asemel hakkab kehtima õiguspõhine juurdepääs, mis tagab andmete kättesaadavuse neile, kes neid oma tööks või avalikes huvides tegutsemiseks vajavad.
Viimastel nädalatel on kõlanud mure, et see vähendab ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ja piirab ajakirjandusvabadust. Tegelikult on eesmärk leida parem tasakaal läbipaistvuse, rahapesu tõkestamise ning inimeste eraelu kaitse vahel. Euroopa Liidu uus õigusraamistik ei näe enam ette piiramatut avalikku ligipääsu füüsiliste isikute andmetele, kuid säilitab juurdepääsu neile, kellel on selleks seaduslik alus või õigustatud huvi.
Muudatustel on selge õiguslik alus
Eesti ei tee seda muudatust omal algatusel ega poliitilise valikuna. Muudatus tuleneb Euroopa Kohtu lahendist ning Euroopa Liidu uuest rahapesu tõkestamise raamistikust, mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmete piiramatu avalik avaldamine enam kooskõlas põhiõiguste kaitsega.
Tegelike kasusaajate andmed on eraisikute andmed. Need aitavad tuvastada, kes ettevõtet tegelikult kontrollib, ning on oluline tööriist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Nende andmete kasutamine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Eesti hinnangul vastab õigustatud huvi põhine juurdepääsumudel kõige selgemalt Euroopa Kohtu praktikale ja Euroopa Liidu uutele reeglitele.
Loe edasi SIIT.

