Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk statistikaameti andmete järgi 8,1% suurem kui aasta eest. Maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk veidi kiiremini, 9,3%. Tarbijahindade kiire tõus ei hoogustanud esimeses kvartalis olulisel määral keskmise palga kasvu ja nagu ka eelmises kvartalis, kiirendas keskmise palga kasvu ebaregulaarsete preemiate suurenemine.
Töötajate palgatõusuootusi suurendab toidu ja energia kallinemine ja ka miinimumpalga tõus. Täiendav palgatõususurve on neis majandusharudes, mis on kriisist vähe puudutatud ja kus on endiselt kvalifitseeritud töötajate puudus. Samuti on surve palgatõusuks kasvamas ka avalikus sektoris, kus möödunud aastal jäi keskmise palga tõus erasektorile alla. Esimeses kvartalis oligi palgakasv aastavõrdluses kõige hoogsam riigi haldusalas, seisab Eesti Panga pressiteates.
Samas pidurdab ettevõtete suutlikkust tõsta põhipalka ebakindluse suurenemine, tootmissisendite hankimise raskused ja toormete märgatav hinnatõus. Ettevõtete kindlustunne kahanes Eestis varem, kui algas Vene-Ukraina sõda, mille otsest mõju võime tööturul näha alles hiljem. Konjunktuuriinstituudi küsitluse andmed näitasid aprillis, et kasvanud ebakindlus kahandas töötajate arvu suurendamist plaanivate ettevõtete osakaalu. Mõnevõrra vähenes ka tööjõupuudust kõige olulisema piiranguna tajuvate ettevõtete osakaal. Kui aga ettevõtetel õnnestub kriisiga kiiresti kohaneda ning kindlustunne paraneb, püsib palgakasv hoogne ning ajapikku taastub ka vahepeal kahanenud keskmise palga ostujõud.
