Tähelepanu-tähelepanu! Lõpetasin 9-5ni tööl käimise ja läksin pensionile! Päriselt. Poleks ilmaski arvanud, et see hetk nii ootamatult saabub aga jumal tänatud, et saabus!
Eelmise esmaspäeva hommikul otsisin veel viimast märki, mis mind jätkama motiveeriks aga polnud millestki kinni haarata, mis minust agoonia tunde ära pühiks. Isegi see polnud abiks, et me saime kõik endale Claude’i ja töö tegemine muutus päeva pealt … erinevaks. Helistasin ülemusele ja ütlesin, et tahan lahkuda. Viis päeva hiljem, reedel, hingasin sisse juba suure sõõmu vabadust.
Täna, seda kirjutades, olen kolmandat päeva töötu ja ma tunnen end imeliselt! Enne, kui te küsite, siis ma ei plaani ega soovi kuhugi mujale tööle minna. Oleme hetkel abikaasaga mõlemad kodused, on suvi ja paremat aega selleks polegi. Kui abikaasa koju jäi, et mina saaksin tööle minna, oli meil kokkulepe, et mina pean meid teatud ajani üleval ja see kokkulepe ei ole muutunud. Tunnen end nii enesekindlalt, et ei karda isegi töötuna kolme inimest ülal pidada. Hämmastav!
Aga ma ei ole sellel mõttel kunagi pikalt peatunud, vaatan koguaeg tulevikku ja usun täiesti surmkindlalt, et minu kauplemistegevus börsil ongi mu järgmine “karjäär”. Kui vaatan oma juuli progressi, siis poole kuuga olen börsilt raha kätte saanud kogu juuni jooksul teenitud summa. Lumepall saab hoogu juurde!
Loe edasi SIIT.
