Tõstke käsi, kes pole mõelnud, kuidas leida juurde raha oma näljaste investeerimisideede toitmiseks? Ma ei näe ühtegi kätt! Ma teadsin, et ma ei ole ainuke hädaline. Ja no mitte siis ainult investeerimiseks, ma ise olen nii vaene, et mul reaalselt pole peale pehmete väärtuste mitte midagi. Ulualust ma üürin ja see on reaalselt nii kehv, et isegi peldikupott on koostööst loobumas. Ma valisin üüripinna selle järgi, kus ma tööl käin, mitte selle järgi, kus mulle meeldib elada. Telekat mul ei ole ja seetõttu paistan ma seltskonnas veider, sest ma ei oska kaasa rääkida ühelgi teemal, mida teised on oma telekastidest kõrva taha pannud. Autot mul ei ole, selle asemel sõidan jalgrattaga ja naudin talverõõmusid – seda märga näkku pritsivat hallollust kannatan nii oma näol kui mu vaese kaherattalise all. Hekk – mul pole isegi käekotti! Aga hommikuti vaatan, et mõnel peenel preilil on tööle minnes lausa kaks ridiküli käevangu haaratud.
Loe edasi SIIT.
