Julgen tunnistada, et olen väga uhke oma igakuiste sammude üle ja olen rahul stabiliseeruva säästmisharjumusega ja suureneva kindlustundega aga ikka veel on kuradi masendav lugeda kõikide teiste blogijate raporteeringuid. Enamus on muidugi aastaid investeerinud ning järjepidevana peabki mammonat kogunema aga tore on näha, et sekka satub ka päris algajaid investeerijaid. Mille üle ma imestan, on see, et millegi pärast on isegi algajail kogunenud tagumendi alla poolesaja tuhandene raha hunnik. No kuidas… küll ikka teeb kadedaks!
Teisalt, on mul hea meel selle üle, et ma täidan spetsiifilist nišši ja eristun kõikide finantsvabaduse poole püüdlejate seast selle poolest, et esiteks, ma ei püüa finantsvabadust ja teiseks, minu eksponeeritavad numbrid on realistlikud, haaratavad, ja usutavad – suurepärased näiteandmed, et ka teised v a e s e d investeerimiskartlikud aga alustamist ihkavad maarjamaarotid julgeksid võtta vastutust ja proovida oma olukorda parandada. Muide, rotid on ühed väga uudishimulikud loomad. Tallinnas on neid Lilleküla staadioni kõrval ühel võsastunud jäätmaal. Üks perutas kohe oma uru poole kui mind nägi aga suurest uudishimust tuli ikkagi tagasi, tõusis tagajalgadele ja vahtis otsa! Ma olin selleks ajaks juba hirmust täiesti kangeks tõmmanud ja süda kolm lööki vahele jätnud.
Loe edasi SIIT.
