Eestis tegutsevad pangad olid 2023. aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes väga kasumlikud: nad teenisid viimases kvartalis kasumit 235 miljonit eurot ja aasta kokkuvõttes 940 miljonit eurot. Pankade kasumlikkus ehk kasumi osakaal varadesse oli 2023. aastal ligikaudu 60% kõrgem kui pikaajaline keskmine. Kasum on kiiresti kasvanud, kuna ühes euribori tõusuga on hoogsalt kasvanud ka euriboriga seotud laenudelt teenitav tulu. Sellised euriboriga seotud lepingud moodustavad enamiku Eesti eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest. Viimased pool aastat on euribori kasv olnud aga aeglasem ja tase on kõikunud 4% lähistel. Kuna Eestis vaadatakse laenude intressimäär valdavalt üle iga kuue kuu tagant, on senine euribori tõus nüüdseks pea täielikult laenuintressimääradesse üle kandunud ja rohkem pangad sellest enam ei võida. Lisaks euriborile toetas pankade intressitulu kasvu eelmisel aastal see, et laenuportfell suurenes ligikaudu 5%. Teenustasutulu seevastu vähenes 4%, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Ettevaates pankade kasumlikkus väheneb, kuna erinevalt intressituludest kasvavad intressikulud tõenäoliselt veel mõnda aega. Eestis tegutsevate pankade jaoks tähendab intressikulu eelkõige hoiuste eest makstavat intressi. Nõudmiseni hoiustelt ehk arvelduskontol hoitavalt rahalt makstavad intressid on väga väikesed, aga tähtajaliste hoiuste intressimäärad on kiiresti kerkinud. Pole küll tõenäoline, et tähtajaliste hoiuste intressimäär edasi tõuseb, aga kui tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäärades püsib endiselt suur erinevus, siis paigutavad hoiustajad järjest rohkem raha tähtajalistele hoiustele. Koos sellega suurenevad pankade kulud. Möödunud aasta lõpus oli Eesti inimeste hoiustest 34% ja ettevõtete hoiustest 27% tähtajalistel hoiustel, kuid kui intressimäärad 2008.–2009. aastal viimati nii kõrged olid, oli ligikaudu pool rahast tähtajalistel hoiustel. Möödunud aastal suurenesid ka pankade halduskulud väga tempokalt ehk ligi 18% – nende seas personalikulud ligikaudu 16%.
Ettevõtted ja majapidamised on seni oma laenude tasumisega hästi hakkama saanud, kuid ettevaates on risk, et viivislaenude maht ja laenukahjumid kasvavad. Möödunud aasta lõpus oli ettevõtete üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal 0,24% ja selliseid eluasemelaene oli 0,14%. Mõlemad näitajad on viimase paarikümne aasta võrdluses madalad ja ligikaudu samal tasemel kui aasta varem. Kuna laenukvaliteet oli hea, tegid pangad möödunud aastal ligi kolmandiku võrra vähem täiendavaid laenuallahindlusi kui 2022. aastal. Kui aga majandusolukord jääb pikemaks ajaks keeruliseks ja tööpuudus kasvab, peavad pangad olema valmis täiendavateks laenuallahindlusteks ja laenukahjumiteks.
