Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga kasvanud 7,4%. Võrreldes 2018. aastaga on palkade kasvutempo veidi aeglasem. Palgakasvu veduriks on jätkuvalt avalik sektor. Ettevaates toob eksporditurgude jahenemine siiski kaasa palgakasvu edasise pidurdumise.
Juba mõnda aega toetab keskmise palga kasvu kiire palgatõus avalikus sektoris. Ka teises kvartalis suurenesid palgad nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste haldusalas hoogsamalt kui erasektoris. Palgad suurenesid jõudsalt nii avaliku halduse, hariduse kui ka tervishoiu tegevusalal. Avalikus sektoris on enamasti väga oluline hea eesti keele oskus ning seetõttu tuleb tööandjatel uusi töötajaid leida kohaliku tööjõu seast. Seetõttu suurendab kohaliku tööjõu puudus avaliku sektori töötajate jõudu palgaläbirääkimistel rohkem kui mitmel teisel erasektori tegevusalal, kus tööandjatel on võimalus värvata tööjõudu ka välismaalt, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Ettevaates mõjutab Eesti ettevõtete käekäiku majanduse jahenemine peamistel eksporditurgudel. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring näitab, et ettevõtete tulevikuootused hõive edasise arengu suhtes on muutunud pessimistlikumaks, ehituses ja töötlevas tööstuses on mõnevõrra vähem neid ettevõtteid, kes tajuvad tööjõudu peamise tootmise laiendamise piiranguna. Need tegurid vähendavad edaspidi survet palkasid tõsta ning aeglustavad seega palgakasvu.
