Kaasaegne aktsiatega kauplemine on erinevate allikate põhjal alguse saanud 1602. aastal Amsterdamist. Nimelt oli Hollandi Ida-India Kompanii maailma esimene aktsiaselts, mis kapitali kaasamiseks emiteeris aktsiaid laiemale avalikkusele ning maksis ka dividende. Tegemist oli aastaid ainsa börsiettevõttega. Amsterdami esimene kaubabörs avati 1611. aastal, kuid see ei olnud börs tänapäevases tähenduses, kus kaubeldakse aktsiate, võlakirjade ja muude finantsinstrumentidega. See oli ennekõike kaupade börs, kuhu tulid kauplema soola, teravilja, puidu ja paljude muude kaupade kaupmehed. Aktsiatega kauplemine moodustas vaid väikese osa äritegevusest.
Tol ajal käis kauplemine hõikeoksjoni meetodil. Kokku tulnud investorid kauplesid kasutades hõikeid ning käemärke. Aktsiatega kauplemise algusaegadel olid aktsiad dokumendina paberkujul. Alates 1971. aastast, kui sai alguse esimene elektroonne kauplemissüsteem Nasdaq, on aktsiatega kauplemine läinud järk-järgult elektroonseks. Praegu enam ei hoita aktsiaid paberkujul, vaid elektroonselt. See võimaldab neid virtuaalselt üle kanda ning aktsiatega tehinguid teha. Tänapäeval nimetatakse neid väärtpaberitehinguteks ning nendega kauplemine käib reguleeritud virtuaalsel aktsiaturul ehk väärtpaberiturul.
Loe edasi SIIT.
