Jälle siis üks kuu läbi saanud ja järgmine alanud. Mõelda vaid – see on siis juba 36. kuu järjest, mil ma pole mitte ühtegi spordipanust ega muudmoodi hasartmänguga seotud tegevust teostanud. Tean jah, et kõlan juba nagu mingi klassikaline sõltlane, kes oma puhtana hoitud kuid loeb. Aga tegelikult see ongi ju samas oluline saavutus ja hea meeles pidada. Nagu alkohoolikuid või suitsetajad, kes siis arvet peavad mitu kuud või mitu aastat nad juba kained või nikotiinivabad on olnud.
Ma tean, et see kõlab veidi veidralt ühe mängusõltlase poolt, aga tegelikult olen ma vägagi suur distsipliini ja rutiiniarmastaja. Mulle meeldib, kui asjad on paigas ja pidevalt ka kontrolli all. Tegelikkuses on kogu see hasartmängurlus minu jaoks üks väga suur anomaalia. See ei lähe absoluutselt minu olemusega kokku. Aga noh, nii ta on. Ega siis haigus või hälve ei küsi, kelle külge hakata.
Loe edasi SIIT.
