Viimastel aastatel on Facebookis tekkinud mitmeid gruppe, kus eraisikud annavad üksteisele laenu. Paraku käib selle nähtusega sageli kaasas ka niiöelda “häbiposti praktika” – ehk laenuvõtjate avalik häbistamine võlglaste või petturite gruppides. Veelgi problemaatilisemaks teeb olukorra see, et osa laenuandjaid lisab laenutingimustesse klausleid, mille kohaselt laenuvõtja justkui nõustub, et makseraskuste korral avaldatakse tema andmed avalikult. See jätab mulje nagu see kõik oleks õiguspärane. Tegelikkus on aga hoopis teine. Allpool selgitan, miks selline tegevus on õigusvastane isegi siis, kui see on lepingus kokku lepitud.
Häbiposti panemine tähendab sisuliselt isikuandmete avaldamist: nimi, foto, võlgnevuse info, vahel ka isikukood või kontaktandmed. See kõik kuulub isikuandmete kaitse alla. Euroopa Liidus (sealhulgas ka Eestis) reguleerib seda GDPR / isikuandmete kaitse üldmäärus ning meie kohalikul tasandil Eesti isikuandmete kaitse seadus. Olulised põhimõtted – isikuandmeid võib avaldada ainult õigusliku aluse olemasolul ning see peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane. Avalik häbistamine Facebookis ei ole vajalik võla sissenõudmiseks, ei ole proportsionaalne meede ning rikub inimese õigusi. Seega on selline tegevus igal juhul õigusvastane.
Laenuandjad kasutavad sageli argumenti: “Laenuvõtja oli tingimustega nõus.” See aga ei tähenda automaatselt, et selline tingimus oleks kehtiv. Tarbijasuhetes (ja sageli ka eraisikute vahel) kehtib põhimõte, et lepingutingimus ei tohi olla ebamõistlikult kahjustav ja isegi nõusolek ei muuda ebaseaduslikku tingimust automaatselt lubatavaks. GDPR järgi peab andmete avaldamise nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne ning igal ajal tagasi võetav. See tähendab kokkuvõttes väga olulist asja – kui laenuvõtja ütleb, et ta ei nõustu enam oma andmete avaldamisega, siis tuleb selline postitus eemaldada. Kohe.
Loe edasi SIIT.
