Eesti ettevõtjatele tekib koroonakriisi käigus uusi võimalusi sellest, et globaalsed tarneahelad lühenevad ja muutuvad regionaalsemaks, ütles Eesti Panga president Madis Müller kolmapäeval majandusjulgeoleku konverentsil.
Mülleri sõnul on üleilmse trendina eelkõige lühenemas kriitilise tähtsusega toodete ja komponentide tootmise tarneahelad. „Eesti majanduslik tugevus ei teki mitte üksi toimetades, vaid tugevus tekib osalemisest riikidevahelistes tarneahelates ja projektides. Meie majandusliku edu, aga laiemalt ka julgeoleku võti on lõimumises ja koostöös,“ lausus Eesti Panga president Madis Müller pressiteates.
Euroala liikmeks olemine on näide lõimumisest, mis on Eestile kasu toonud, lisas Müller. „Eesti valitsus on saanud väga soodsalt laenata tänases tervishoiukriisis ja euro selgelt üks tegur, miks Eesti valitsusele laenamine on investori jaoks turvaline.“
Kriisist üle saamisel aitab Eesti majandust toodete ja eksporditurgude mitmekesisus. „Selline hajutatud lähenemine on väga oluline, kus tooted ja teenused on erinevad ja me ei sõltu liiga palju mõnest üksikust ekspordiharust või -turust,“ ütles Müller.
Müller rõhutas valitsuse keskset rolli kriisist taastumisel. „Hetkel on oluline pakkuda ajutisi toetusi, kuid Eesti inimeste jõukuse kasvuks on keskne küsimus, kas suudame teha tulevikku suunatud investeeringuid,“ ütles Müller. „Suund peab olema selline, et meil oleks tulevikus rohkem innovatiivseid lahendusi ja tegevus teadmusmahukam.“ Selleks tuleb Mülleri sõnul Euroopa Liidu toetusrahasid võimalikult mõistlikult investeerida. Silmist ei või lasta ka pikka vaadet Eesti riigi rahandusele. „Meie võlakoormus on praegu väike, aga see kasvab ja küsimus on, kas me suudame sellele lähiaastatel piiri panna,“ ütles Müller.
Eesti majanduse väljavaadetest rääkides osutas Müller Eesti Panga värskele majandusprognoosile, mille kohaselt hakkab majandus kiiremini taastuma aasta teisel poolel, aasta keskmine kasv tuleb u 3%.
