Tahaks teile kirjutada mingi ilusa muinasjutu, kuidas kinnisvara on nii äge ja kindlasti tuleks endale üks kodu osta. Kahjuks ei saa teid rõõmustada. Hoiatan ette, et see pole lugemine neile, kes ostavad ühe korteri või maja elu jooksul ja elavad seal, siis elavad nende lapsed seal ja nende lapselapsed jne. Nagu see üks reklaam kus mees hoiab vana mähet, mis on põlvkondades kandunud edasi. Olgem realistlikud ka onju, see on ikkagi Maarja rahajutud ja siin ei ole mingit loogilist juttu… See on nüüd kõigile nendele ebastabiilsetele sicodele, kes ei suuda ühes kohas elada kauem kui 2 aastat, sest endal on sipelgad püksis ja tahaks kangesti minna ennast hõõruma kuskile mujale muru pihta, sest seal on muru ilmselgelt rohelisem ehk siis minu sugustele.
Kuidagi mu elu on läinud nii, et ma ei püsi kunagi pikalt ühe koha peal paigal, kolimismeister 2014 ikkagi (rekord 8 korda 1,5 aasta jooksul). Kuna mina ka ei viitsi kõikides oma elu otsustes süüdi olla ainuisikuliselt see kuu (minu sünnipäev ikkagi), siis olen otsustanud süüdistada oma võimetuses paigal püsida just oma kõiki endiseid ja praeguseid partnereid. Tervitan ka teid kõiki siit blogist. Nagu me teame on inimene karjaloom ja seega mina olen ka. Aga nagu me teame siis normaalset karjainstikti mul pole ja satun kas mõne holistilise guru otsa või hoopis leian endale printsi, seda sellepärast, et ta elab nii 200km kaugusel ja no see on sõnaotseses mõttes minu jaoks 7 maa ja mere taga, mitte et tal oleks hobune. Kuigi võiks olla onju, võiks üks hobune olla Kallis…
Loe edasi SIIT.
