Krüptovaluutade seniseks tippajaks võib lugeda 2017. aastat ning eriti tolle aasta lõppu, kui ka meedias muust ei kirjutatud, kui bitcoini ja teiste suuremate krüptorahade meeletust hinnatõusust. Koguni kõigi suuremate majandusväljaannete esiuudisteks olid tihti just krüptovaluutadega seotud lood. Siis tuli aga krahh.
Krüptovaluutade hinnad, eesotsas bitcoiniga, langesid kordades ning kiirelt kadus see teema ka uudistest ning jäi taas vaid tõsiste valdkonnaentusiastide pärusmaaks. Eestis on krüptovaluutad viimasel ajal meedias jutuks olnud peamiselt pürameediskeemide kahtluse tõttu, kus pahalased lasevad välja mõne järjekordse coini, mis tegelikult on järjekordne lihtlabane pettus.
Paljude aktiivsete krüptorahadega kauplejate eesmärgiks on “kiirelt ja kergelt” rikastumine. See mõte aga ajab kihelema paljud finantsvabaduse poole püüdlejad, kelle arvates see kiirelt ja kergelt variant ei ole võimalik ning lihtsa tee otsijad saavad alati varem või hiljem vastu näppe.
Facebooki Finantsvabaduse grupis püsitati hiljuti küsitlus teemal, millised suhted on grupi liikmetel krüptovaluutadega praegu, kui tipust on rohkem kui aasta möödas? Küsitlusele vastanuid oli loo kirjutamise hetkel 325. Ülekaalukalt oli kõige populaarsem vastusevariant “pole kunagi investeerinud”, mille valisid 257 inimest. Teemapüstitaja ise valis vastuseks “olen ostnud konstantselt, aga ka tipus kasumiga müünud”, millele oli veel 21 toetajat. Paar inimest alustasid krüptorahade ostmisega pärast tippaega ning samapalju inimesi ostsid tipus, aga said kõrvetada ja enam ei puutu.
Küsitlustele järgneb üldjuhul ka teemakohane arutelu. Esimesena avaldas arvamust investeerimiskogukonna üks liidritest Kristi Saare, kes on rahul, et elu grupi moderaatorina on muutunud rahulikumaks, sest turu kõrgaeg on möödas.
Teemapüsitataja ise kommenteeris postitust päris mitu korda ning alustas järgmiselt: “Minu enda nägemus on, et tegemist on endiselt väga kahtlase ärimudeliga ja näen palju mooduseid, kuidas on võimalik, et kogu see krüptovärk on lootusetu ja lõpuks muutub kõik väärtusetuks. Miks ma, aga ostan? On põhjus selles, et tegemist on päris suure ja laialdase haruga, kus töötatakse selle kallal, et leida rakendusi sellele tehnoloogiale ehk päris otstarbetute tulpide maania ei tundu ja kui võtta 2000. aasta mullist eeskuju, siis tasub just osta kui kõik on lootused maha matnud ja haip kadunud.”
Teemaalgataja lõplik arvamus oli, et krüptovaluutadesse väikese osa portfellist investeerimine tundub olevat suhteliselt mõistlik kalkuleeritud risk, potentsiaalselt rasvase tasuga. Talle vaidles vastu aga vabadusvõitleja, kelle seisukoht oli: “Ma ei saa sellest loogikast aru, et kes ostavad sellepärast, et tehnoloogia on huvitav või arvavad, et sellel on tulevikku… Mitte keegi ju ei osta Tallinna Vee aktsiat kuna nad usuvad, et Nasdaq Baltic kasutab lahedat programmeerimiskeelt.
10 aaasta pärast võivad kõik pangad kasutada plokiahelat aga ühegi coini ja nende hindadega see ei seostu.”
Üks vastuvaidlejatest oli ka Taavi Pertman RahaFoorumist, kes leidis, et: “Kui paned väikese osa portfellist igasse kohta, kus on teoreetilist potentsiaali kasvuks, siis mis su lõpptulemus olema saab?”
Taaviga nõustus üks grupiliige, kes arvab, et väiksem risk on kasiinos mängida, kui krüptorahasse investeerida: “Investeerid väikese osa portfellist, lootes rasvasele tasule… Kui palju sa siis loodad tõusvat ja mis aja jooksul? Mulle isiklikult tundub, et mõttekam on siis juba minna kasiinosse ja oma väike portfelliosa ruletis punasele panna. Saad kohe teada kas joppas või mitte. Risk ei ole seal kindlasti suurem kui selle krüptovärgiga.”
Veel leiab nii mõnigi arvamusavaldaja, et krüptorahadega kauplemist ei saa pidada investeerimiseks, teema ei sobi antud gruppi ning tegemist on petuskeemiga. Nimelt kirjutas üks aktiivne grupiliige, et “Mitu korda olin lähedal, et ostan, kuid jäi ära. See on täiesti ennustamatu ning valuutaks seda on liiga palju nimetada. Ma nimetaks seda rohkem krüpto fenomeniks. Väärtus on ta ainult mõnedele. Ehk kui seda ikkagi usaldada ei saa ja tal pole väärtust ega tagatist siis see on pidevas suures hinna liikumises, mis ei anna usaldust . Ehk lõpuks taandab see ennast kasiinoks ära. Ja võib juhtuda et ostad pitsa, mis maksab 60 miljonit ja järgmisel hetkel ostad selle 60 miljonit ja ei saa pitsatki.”
Küsitlusele vastanute ja kommenteerijate seas oli ka krüptorahade pooldajaid. Mingil perioodil krüptovaluutasid ostnud vastajaid oli 60. Üks grupiliikmest krüptopooldaja kirjutas: “Ostnud ei ole, vaid kaevandan siiani ja laiendan järjest parki. Niipalju, kui aega on, tegelen päevakauplemisega, kasutades lühiajalisi indikaatoreid. Üritan riske hajutada, aga enamus mune on siiski ühte korvi sattunud. Üldiselt oman seisukohta, et selline paras hobitegevus ja kordades kergem on ettevõtlusega tegeleda. Võrdluseks siis ehitasin kõrvaltegevusena ajaviiteks meditsiinilabori ja samapalju aega panustades ja umbes kolm korda väiksemate esialgsete kulutustega on puhaskasu koheselt kümneid kordi suurem. ”
Kokkuvõttes jätkab eelpoolmanitud grupiliige igaljuhul krüpto kaevamist, kuna tehnika jääks muidu kätte ja sellises tormis kauplemine annab lihtsalt mõnusa fiilingu.
Üldiselt tundub, et finantsvabaduse poole pürgijate seas on krüptovaluutadel pigem vähe pooldajaid ning aktiivseid investeerijaid. Krüpto kõrgajal oli huvilisi rohkem, kuid pärast krahhi ei julgeta enam eriti kaubelda. Risk pikki näppe saada püsib igasuguste investeeringutega, kuid tundub, et inimesed usaldavad rohkem aktsia- kui krüptoturge. Küll aga leidub huvilisi, kes on portfelli hobikorras krüptorahaga täiendanud.
Konkreetne teema on Finantsvabaduse Facebooki grupis veel jätkumas ning kellel huvi, saab minna küsitlusele vastama ja arvamust avaldama.
