Tarbijahinnaindeks langes aprillis kuuga 0,4% ja võrreldes eelmise aastaga 0,8%. Viimati oli Eestis deflatsioon 2016. aastal. Energiahinnad odavnesid aastaga 9%, toiduained kallinesid 1,2%, kuid tööstuskaupade ja teenuste hinnatase püsis peaaegu samal tasemel kui mullu.
Suurimat hinnalangust põhjustas aprillis nafta hinnalangus maailmaturul, aga ka elektri odavnemine.
Toornafta hind tegi maailmaturul aastaga läbi suure languse, odavnedes 66% (73-lt 25 dollarini barreli eest). Kui nafta hind püsib madal pikema aja jooksul, toob see kaasa ligikaudu kahe protsendipunktise hinnalanguse. Energia odavnemine mõjutab viitajaga paljude kaupade ja teenuste hindu, kirjutab Eesti Pank börsiteates.
Toiduainetest kallinesid nii Eestis kui ka euroalal tervikuna enim puuviljad ja lihatooted. Või ja piimatoodete odavnemine peaks hakkama neid hinnatõuse tasakaalustama.
Tööstuskaupade ja teenuste hinnakasv (s.t alusinflatsioon) on aeglustunud nii nõudluse kui ka pakkumise poolsete tegurite tõttu. Nõudluse poolel kahandab majanduslangus eelkõige üüri- ja turismiteenuste hindu. Turismiteenuste hinnakasv on Eestis viimastel aastatel olnud üks euroala kiiremaid, kuid nüüd võib järgneda odavnemine, sest turismisektor on koroonaviiruse tõttu kannatada saanud.
Teenuste hinnakasvu aeglustumist põhjustas aprillis ka see, et karantiini tõttu polnud võimalik kõiki teenuseid tarbida ega ka nende hinnamuutusi mõõta. Seetõttu tegi statistikaamet eelduse, et paljude teenuste hinnatase ei muutunud, kuigi tavaliselt teenuste hinnad enne suvepuhkusi pigem kallinevad.
Tarbijahindade mõõdukas langus jätkub tõenäoliselt ka teisel poolaastal. Hinnaareng sõltub siiski paljuski sellest, kui kiiresti majandusaktiivsus taastub ja nõudlus nafta järele maailmaturul suureneb.
