Eesti Panga Konkurentsivõime Ülevaatest järeldub, et Eesti majanduse kasvujoonel püsimise võtmetegur on meie ettevõtete konkurentsivõimelisus Euroopa ja üleilmsel turul. Kui pandeemia lõppedes õnnestus meil turuosa oluliselt kasvatada, siis möödunud aastal Eesti ekspordi turuosa kasv peatus. Seda tingis ulatuslik hindade ja kulude kasv kogu majanduses. Eesti eksportijatel oli mullu väiksem võimalus toote müügihinna kujundamisel kaasa rääkida ning ebakindlust ja vähest nõudlust arvestades ei suutnud ettevõtjad toorainete hinnatõusu toodete lõpphinda edasi kanda. See väljendus möödunud aastal kesisemas kaubaekspordis. Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele välisturul alanes 2022. aasta lõpus madalamale tasemele, kui see oli 2008. aasta finantskriisi ajal. Teenuste eksport püsis siiski eelmisel aastal tugev, seisab pressiteates.
Kallimad energiahinnad on mõjutanud Eesti eksportijate käekäiku rohkem kui keskmiselt teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtete oma. Kuna Eesti majanduse energiaintensiivsus on suur, on ka energiakandjate hinnakasvu mõju ulatuslik ja see mõjutab kogu majanduse konkurentsivõimet. Eesti on nende riikide grupis, kes energiakriisi negatiivse šoki leevendamiseks pakkusid ettevõtetele toetusmeetmeid mõõdukalt, kuigi Eestis algas siseturu energiatootjate tootjahindade ning elektri, gaasi ja muude kütuste tarbijahindade kasv märksa varem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides ja hinnatõus on olnud märkimisväärselt kiirem.
Riikide võrdluses püsis Eesti konkurentsipositsioon eelmisel aastal siiski stabiilne. Ka erinevate konkurentsivõime aspekte võrdlevate indeksite põhjal on Eesti võrdluses teiste idapoolsete Euroopa Liidu riikidega üldiselt kõrgel kohal. Kui suurem liikumine kõrgematele kohtadele jäi paarikümne aasta taha, siis viimastel aastatel pigem hoiame positsiooni. Inimvabaduse indeksi järgi oleme kõrgel positsioonil, ent innovatsiooni indeksite järgi oleme riikide võrdluses pigem mõõdukate novaatorite grupis ning siin on meil arengupotentsiaali edetabelis kõrgemale tõusmiseks. Võrreldes riikidega, kes kuuluvad edukamate novaatorite hulka, on meil vähene keskkonnatehnoloogiate rakendatus, ressursitootlikkus ning äri- ja tootearenduse võimekus. Samuti on valitsuse toetus teadus- ja arendustegevusele väike ning ettevõtete kulutused sellele madalal tasemel.
Eesti ettevõtete keskkonnaalast innovatsiooni on enamasti tagant tõuganud soov parandada ettevõtte mainet, suured energia-, vee- ja materjalikulud ning ka keskkonnaalastest õigusaktidest lähtuvad kohustused. Iga kümnes Eesti ettevõte tegeles keskkonnainnovatsiooniga maine parandamisest või kuludest ajendatuna, nagu selgub Eesti Panga konkurentsivõime analüüsist. Samas on ettevõtete jaoks oluline ka keskkonnaalane regulatsioon, mis suurendab keskkonnauuenduste elluviimise aktiivsust. Poliitika ja kulud on kõige olulisem keskkonnainnovatsiooni ajend teisteski Euroopa Liidu riikides. Täiendavalt toetavad keskkonnainnovatsiooni vabatahtlik tegevus ja nõudlusest lähtuv surve, mis käivad sageli käsikäes ametliku reguleerimisega, eriti teenuste sektoris.
