Tarbijahindade aastakasv on selle aasta jooksul järjest aeglustunud. Kui aasta alguses ulatus inflatsioon veel 20% lähedusse, siis augustiks oli hinnakasv pidurdunud 4,6%ni. Siiski olid hinnamuutused augustis valdkonniti väga erinevad. Energia odavnes aastaga 14%, toiduained kallinesid 12%, aga teenuste ja tööstuskaupade hinnad tõusid kokku 7%.
Üldine hinnasurve on küll mõnevõrra leevenenud, kuid mitte vaibunud. Aasta esimese kaheksa kuuga tõusis Eesti hinnatase 4,7%. Kolmandik tõusust toimus aprillis, sest siis lõppesid energiatoetused. Uusi hinnasurveid on tänavu põhjustanud peamiselt teenused, mille kallinemist on soodustanud kiire palgakasvu ülekandumine hindadesse. Turismiteenuste hoogne hinnakasv algas eelmisel suvel – nõudlus turismiteenuste järele hakkas pärast pandeemia taandumist järsult suurenema. Praegu kasvab reisi- ja meelelahutusteenuste tarbimine juba aeglasemalt, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Tööstuskaupade hulgas on aeglustunud kestvuskaupade hinnakasv. Nõudlustegurid, mis varem toetasid kestvuskaupade hinnakasvu – edasise kiire hinnakasvu ootus, säästude kulutamine, aktiivne kinnisvaraturg – on nüüdseks kadunud ja tarbijate kindlustunne on samuti väike. Augustikuine tarbijaküsitlus näitab, et lähiajal ei plaanita püsikaupade ostmist suurendada. Tootmise poolel on hinnakasvu pidurdumist soodustanud sisendite odavnemine ning euro kursi tugevnemine. Seetõttu on odavamaks on muutnud koduelektroonika.
Üldine hinnakasv püsib tõenäoliselt 4–5% vahemikus aasta lõpuni. Nafta hinnad maailmaturul on tõusule pööranud ning aastatagune võrdlusbaas hakkab alates septembrist hinnakasvu soodustama. 2023. aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosi järgi 9% lähedusse.
