Koroonapandeemia on viimastel kuudel nii Eesti kui ka maailma majanduse kriisi paisanud ning see pärsib ettevõtete tulevikuväljavaadet. Majanduslik ebamäärasus sunnib jätma paljud pikaajalised investeeringud kindlamaid aegu ootama. See väljendub ka ettevõtete vähenenud vajaduses investeeringuteks laenuraha kaasata. Nõnda vähenes ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht mais aprilliga võrreldes veelgi. Kriisieelse ajaga võrreldes väljastati neid maikuus ligikaudu 40 protsenti vähem ehk 134 miljoni euro väärtuses.
Väljastatud lühiajaliste laenude maht oli tavapärasega võrreldes veerandi võrra väiksem. Ettevõtete jätkuvat pessimismi väljendab ka sõiduautode märkimisväärselt vähenenud liisimine ning selles osas mais paranemismärke ei olnud.
Kriisi negatiivne mõju tööturule ja majanduse ebakindel väljavaade on jätnud tugeva jälje ka majapidamiste kindlustundele. Seoses sellega on vähenenud aktiivsus eluasemeturul. Mais väljastati eluasemelaene kriisieelse ajaga võrreldes umbes 30 protsenti vähem ehk 80 miljoni euro väärtuses. Ka majapidamiste muude laenude ja liisingute väljastamise maht on oluliselt langenud. Esimesi ilminguid majandusaktiivsuse taastumise kohta on mai pangandusstatistikas siiski juba näha – nõudlus tarbimisfinantseerimise järele pisut suurenes, mis on ootuspärane, sest kui aprillis kehtisid suhteliselt ranged koroonaviirusest põhjustatud piirangud, siis mai jooksul neid leevendati.
Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude keskmised intressimäärad ei ole kriisikuudel tõusnud. Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli mais 2,6 protsenti ning tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,3 protsenti.
Maksetähtaega ületanud laenude osakaal pankade portfellis on jätkuvalt väga väike. Üle 60 päeva on viivises vaid 0,7 protsenti pankade laenuportfelli mahust. Siiski tuleb arvestada, et pangad on andnud paljudele laenuklientidele maksepuhkuseid. Nende osakaal laenuportfellist ulatub üle 11 protsendi. Maksepuhkused pakuvad raskustes laenuvõtjatele ajutist tuge akuutse kriisiaja üle elamiseks. Samal ajal on pankadel võimalik hinnata, kui paljudel laenuklientidel võib tekkida püsivaid raskusi laenude tagasimaksmisega.
Majanduslikult keerulisele olukorrale vaatamata on nii Eesti ettevõtete kui ka majapidamiste hoiuste kogumaht viimastel kuudel väga kiiresti kasvanud. Võrreldes veebruari lõpuga on nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused kasvanud 400 miljoni euro võrra, vastavalt 7,4 ja 8,7 miljardi euroni. Hoiuste kiirele kasvule on kaasa aidanud see, et ettevõtted ei ole teinud varasemaga võrreldavas mahus investeeringuid ning majapidamised on vähendanud tarbimist. Samuti on sissetulekute vähenemist aidanud piirata valitsuse rakendatud meetmed.
