Kes koroonakriisi kuudel mu blogi luges, see teab, et ettevaatavalt olin väga pessimistlik ja reaalsus osutus hoopis helgemaks. Tundub, et see, et asjad läksid ootamatult hästi, muutis mind mugavaks ja pani arvama, et ka kriisi tuultes nii lilleline see värk ongi. Aga nüüd käis hele laks ja sain litaka kirja.
Kui alustada päris mai algusest, siis vaikselt tundus, et ilmad lähevad ilusaks ja asjad hakkavad taas ilmet võtma. Mai esimestel päevadel hakkasin saama päringuid pikaaegsetelt klientidelt ja tasapisi hakkas märtsi keskel päevapealt tühjaks jooksnud kalender taas töödega täituma. Juba vaikselt vaimusilmas kujutasin ette, kuidas kuukokkuvõtet kirjutades saan rahulolevalt nurru lüüa.
Loe edasi SIIT.
