- Kliimakriisi kasvava mõju tõttu majandusele ja finantssüsteemile tuleb tegevust tõhustada.
- EKP kinnitab veel kord pühendumust käimasolevatele kliimameetmetele ja vaatab need korrapäraselt läbi.
- 2024. ja 2025. aastal suunavad tööd kolm fookusvaldkonda: rohepöörde mõju, kliimamuutuste füüsiline mõju ning loodusriskide mõju majandusele ja finantssüsteemile.
Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud laiendada oma tööd kliimamuutuste valdkonnas, määrates kindlaks kolm fookusvaldkonda, mis suunavad tema tegevust 2024. ja 2025. aastal:
- rohemajandusele ülemineku mõju ja riskid, eelkõige sellega seotud üleminekukulud ja investeerimisvajadused;
- kliimamuutuste üha suurem füüsiline mõju ja temperatuuri üleilmse tõusuga kohanemise meetmete mõju majandusele;
- looduse kadumisest ja selle olukorra halvenemisest tulenevad riskid, nende koostoime kliimariskidega ning nende võimalik mõju EKP tööle toime kaudu majandusele ja finantssüsteemile.
„Temperatuuri tõus ja looduskapitali olukorra halvenemine toovad paratamatult kaasa muutused majanduses ja finantssüsteemis. Me peame neist muutustest aru saama ja nendega sammu pidama, et jätkata oma mandaadi täitmist,” märkis EKP president Christine Lagarde. „Laiendades ja intensiivistades oma jõupingutusi saame paremini mõista nende muutuste mõju ning seeläbi aidata kaasa stabiilsuse toetamisele ning edendada majanduse ja finantssüsteemi rohepööret.”
Selleks on kokku lepitud järgmistes konkreetsetes meetmetes.
- Rohemajandusele üleminekul tõhustab EKP oma tegevust seoses mõjuga ülemineku rahastamisele, keskkonnahoidlike investeeringute vajadusele ja üleminekukavadele, aga ka majanduse eri aspektidele, nagu näiteks tööjõud, tootlikkus ja majanduskasv. Tulemusi võetakse arvesse ka EKP makrotasandi mudelite raamistikus. Ühtlasi uurib EKP oma volituste piires, kas rohepööret silmas pidades on vaja teha täiendavaid muudatusi rahapoliitika instrumentides ja portfellides.
- Kliimamuutuste üha suurema füüsilise mõjuga seoses süvendab EKP analüüse äärmuslike ilmastikunähtuste toime kohta inflatsioonile ja finantssüsteemile ning selle kohta, kuidas kasutada analüüside tulemusi kliimastsenaariumites ja makromajanduslikes prognoosides. Samuti hinnatakse kliimamuutustega (mitte)kohanemise võimalikku mõju majandusele ja finantssektorile, sealhulgas kaasnevaid investeerimisvajadusi ja lünki kindlustuskaitses.
- Looduse kadumise ja selle olukorra halvenemise osas analüüsib EKP tihedat seost kliimamuutustega ning kaasnevat majandus- ja finantsmõju. Samuti uuritakse põhjalikumalt ökosüsteemide rolli majanduses ja finantssüsteemis.
- Enda operatsioonidega seoses käivitab EKP kaheksanda keskkonnajuhtimiskava, et toetada 2030. aastaks seatud CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamist. Koostöös eurosüsteemiga töötab EKP välja tulevaste europangatähtede ökodisaini põhimõtteid, samuti võetakse keskkonnajalajäljega seotud kaalutlusi arvesse praegu ettevalmistusetapis oleva digitaalse euro kavandamisel.
Otsus suurendada jõupingutusi nendes valdkondades tuleneb 2022. aasta kliimakava
käivitamise järel koostatud EKP kliimameetmete ülevaatest ja töökava kohandamisest, võttes arvesse muutuvat keskkonda ning andmete kättesaadavuse ja metoodika paranemist.
Nendes fookusvaldkondades kavandatud töö täiendab kliimameetmeid, mida EKP rakendab oma praeguste ülesannete täitmisel, sealhulgas rahapoliitikas ja pangandusjärelevalves. EKP parandab oma kliimateguritega seotud näitajaid, riskiseiret ja teabe avalikustamist ning aitab jätkuvalt kaasa kliimapoliitika väljatöötamisele Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel. EKP kavatseb edaspidigi neid meetmeid korrapäraselt läbi vaadata, et tagada nende otstarbekus ja toetus EKP volituste täitmisele, seisab Eesti Panga pressiteates.
