Pankadest korteriühistutele antud laenude maht on viimase kümne aasta jooksul kasvanud peaaegu kolm korda ning eelmise aasta lõpuks ulatus see üle 640 miljoni euro. Renoveerimist on ühelt poolt ajendanud elanike soov parandada elamistingimusi ja teha hooned energiatõhusamaks, teisalt on laenamist soodustanud see, et pankade pakutavad laenutingimused on paranenud. Korterelamute renoveerimise rahastamises mängib endiselt olulist rolli ka riik, kuid olemasolevaid toetusi oleks võimalik veelgi täpsemalt sihtida.
Kuigi viimase kümne aasta jooksul on eeskätt Tallinnas periooditi üsna aktiivselt uusi kortermajasid arendatud ning lisandunud on arvestatav hulk kvaliteetset elamispinda, on lõviosa Eesti kortermajadest ehitatud taasiseseisvumisele eelnenud aastatel. Talvekuude suured küttearved ning elanike üha kasvav nõudlus tänapäevasemate elamistingimuste järele näitavad selgelt, et kortermajade renoveerimine on vältimatult vajalik. Ja renoveerimisvajadusega majade hulk kogu Eestis on suur.
Mõistagi nõuab renoveerimine korteriomanikelt palju raha. Enam kui viimase kümne aasta jooksul on vajalikku tuge saadud riigi toetustest, eelkõige Euroopa Liidu struktuurifondidest. Riigi piiratud vahendeid arvestades on aga suuremahuliste projektide puhul tähtis pangalaenude roll. Pangad hakkasid korteriühistutele laenu andma juba 2000. aastate alguses, kui laenuriskide maandamisel asuti kasutama riiklike laenukäendusi. Märgatav hüpe laenunõudluses toimus 2016.–2017. aastal ning viimasel paaril aastal paistab olevat alanud uus tõusulaine.
Loe edasi SIIT.
