Märtsi keskel kinnitas Euroopa Keskpanga nõukogu uue rahapoliitika elluviimise korra ehk operatsioonilise raamistiku. Kõige olulisem muutus puudutab seda, kuidas kommertspangad saavad vajadusel euroala keskpankadelt likviidsust ehk „vaba raha“. Muudatused kommertspankadele likviidsuse pakkumisel on praegu olulised, sest keskpangad vähendavad järk-järgult ülemäärast „vaba raha“ panganduses.
Rahasüsteem saab töötada kahel režiimil: likviidsusdefitsiidis („raha on süsteemis puudu“) või likviidsusülejäägis („raha on süsteemis üle“). Euroalal on eri aegadel kasutatud mõlemat režiimi. Kuni 2008. aasta finantskriisini juhiti euroalal likviidsust sedamoodi, et rahasüsteemis „oli raha pisut puudu“ ja kommertspangad pidid selle puuduoleva raha keskpangalt laenama. Likviidsusdefitsiidi puhul oli kõige tähtsam intressimäär see, mis hinnaga keskpangast sai raha laenata (laenamise intressimäär ehk nn peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär, MRO). Selle intressimäära läheduses kõikusid ka pankadevahelise rahaturu intressimäärad (EONIA, euriborid). Likviidsusdefitsiidi süsteemi nimetati ka intressikoridoriks, sest pankadevahelise rahaturu intressimäärad kõikusid hoiustamise ja laenamise püsivõimaluse intressimäärade vahel, püsides seejuures enam-vähem koridori keskel ehk peamiste refinantseerimisoperatsioonide (MRO) intressimäära juures.
Loe edasi SIIT.
