Aprillis toimus Washingtonis traditsiooniline Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolek, kuhu saabusid majanduse võtmeküsimusi arutama delegatsioonid IMFi 189 liikmesriigist üle maailma. IMFi peamine sõnum riikidele oli, et katust parandada tuleb siis, kui päike paistab, ehk et praegust soodsat aega tuleks kasutada eelarveliste puhvrite kogumiseks ja majandusreformide tegemiseks. IMFi sõnumite konservatiivsemaks muutumist võib lugeda üheks märgiks sellest, et nüüdseks ligi kümme aastat kestnud kriisijärgne ajastu on lõppemas, sest seni on fond soosinud pigem majandust elavdavate meetmete rakendamist.
Võimaluste aken on praegu avatud…
Leebe raha- ja eelarvepoliitika rakendamise vajadus on vaikselt hakanud raugema, sest maailmamajanduse kasv on kiirenenud. 2017. aastal kasvas maailmamajandus 3,8%, mis sarnaselt Eesti majanduskasvuga on kiireim kasvunäitaja alates 2011. aastast. Kuigi peamiselt on maailmamajandusele hoogu juurde andnud arenenud riikide majandused, oli kasv riikide lõikes laiapõhjaline – kümnest riigist kasvas majandus eelmisel aastal tervelt üheksas. Maailmamajanduse kasv kiireneb tänu investeeringutele ja kaubandusele sel aastal mõnevõrra veelgi, kuid kriisieelne kasvutempo jääb tõenäoliselt saavutamata. Pigem hakkab riikide majanduskasv järgmistel aastatel tasahilju aeglustuma. Selle üheks põhjuseks on arenenud riike kimbutavad struktuursed probleemid, nagu elanikkonna vananemine ja tootlikkuse väike kasv. Samuti hakkab alates 2020. aastast raugema USA maksukärbete ja investeeringute majandust elavdav mõju. Seetõttu rõhutab IMF, et praegu on tark avaliku sektori kulutusi vähendada, koguda puhvreid ja teha majanduse tootlikkust tõstvaid reforme.
Loe edasi SIIT.
