3. septembril avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oma iga-aastase hinnangu Eesti majandusele. IMFi hinnangul toetab eelarvepoliitika majandust tänavu rohkem, kui majandustsükli praeguses faasis vaja oleks. OECD jõudis juunis sarnaste järeldusteni, tuues esile, et senise eelarvepoliitika jätkumisel kasvab Eesti võlakoormus lähiaastatel ja ka pikemas vaates märkimisväärselt. Nii IMF kui ka OECD soovitavad alustada eelarveseisu järkjärgulist parandamist juba järgmisel aastal.
IMF ja OECD ei kirjuta Eestile täpselt ette, milliste sammudega eelarvet parandada, kuid nad osutavad mitmetele võimalustele, kuidas kulusid piirata ja maksutulusid suurendada. Konkreetne valik ja vastutus jääb poliitikutele. Oluline on, et valitud sammudel oleks püsiv mõju eelarvepuudujäägi vähendamisele, mis võimaldaks pidurdada võlakoormuse väga kiiret kasvu. Senise kursi jätkumine vähendaks Eesti võimalusi reageerida tulevastele kriisidele ja kasvavatele kuludele.
Tänavune eelarve suurendab nõudlust enam, kui majanduse praeguses seisus vaja
Eelarvepuudujääk suureneb IMFi prognoosi järgi sel aastal 4,3%ni ja järgmisel 4,9%ni SKPst. IMFi hinnangul ei õigusta majanduse praegune seis eelarvepoliitika märkimisväärset lõdvendamist. IMF ei sea seejuures kahtluse alla kaitsekulude suurendamise vajadust, kuid rõhutab, et eelarvekulud on kasvanud teisteski valdkondades. See on suurendanud nõudlust ajal, mil kallim energia juba kiirendab hinnakasvu, ning võib seetõttu hinnasurvet veelgi võimendada.
Loe edasi SIIT.
