Teate, mis oli 1,5a tagasi minu kõige suuremaks motivatsiooniks aktsiabörsile suundumises? Ikka vana hea FOMO aka Fear of Missing Out ehk aru saamine, et kui ei alusta, siis kohe kindlasti ei võida ega teeni.
Ja ma võin öelda, et täna ma ei pea kunagi tehtud säästmis-ja investeerimisotsuseid küll absoluutselt kahetsema! Tänu sellele otsusele ja nii teoreetiliselt kui praktiliselt saadud õppetundidele olen kümneid kordi targem, mul on põnev ja tasu hobi, ning mul on lootus kunagi orava-rattast pääseda. Ehk ise otsustada, kuidas ja millele oma aega veedan.
Selle alustamise juures oli minu kõige suuremaks hirmuks loomulikult see, et “aga mis siis, kui ostan halbu aktsiaid, ja kaotan kõik?”
“Äkki oleks lihtsam kohe lihtsalt see kogutud rahanatuke ära põletada?”
“Äkki tuleb hullem börsikrahh?”
Ja nii edasi. Kujutate ilmselt ette küll, ja nii mõnegi puhul ehk sama hirm hoiab tagasi?
Eks sellel hirmul on muidugi tugev põhjus. Tõsi ta on, et börsil on võimalik palju raha kaotada, ka kõige professionaalsemad investeerijad ei saa ennast kuidagi selgeltnägijaks pidada ja ootamatusi tuleb ikka ette. Mõjufaktoreid on nimelt nii palju.
Ja tuleb tunnistada, et olen sõrmi kõrvetanud küll.
Loe edasi SIIT.
