Eesti Panga värskest maksekeskkonna ülevaatest selgub, et aastaks 2020 peaksid kõik makseterminalid Eestis kommertspankade hinnangul olema viipemakse võimalusega. Tavapäraste makselahenduste kõrvale tekib Eestis järjest rohkem uuenduslikke lahendusi.
“30 aasta jooksul on nii maailma kui ka Eesti maksekeskkonna areng olnud muljet avaldav. 1992. aastal olime Eestis uhked selle üle, et pangad hakkasid omavahel elektrooniliselt arveldama, aasta hiljem anti Eestis välja esimesed pangakaardid. Täna on meil võimalik tasuda viibates ning juba selle aasta jooksul peaksid Eesti elanikud saama teha pankadevahelisi välkmakseid,” ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela pressiteate vahendusel.
Nõmmela selgitas, et praegu pakub Eestis oma klientidele välkmakseid ainult SEB Pank, ülejäänud pangad tegelevad süsteemi juurutamisega. “Kui kõik pangad välkmaksetega turule tulevad, siis võidavad sellest nii eraisikud kui ka ettevõtted – raha hakkab pankade vahel liikuma vaid sekunditega. Hetkel on Eestis tähelepanuväärne aga viipemaksete kasutamise kiire kasv.”
Viipemakse on kaardimakse, mille tegemiseks ei pea kaarti makseterminali sisestama ja PIN-koodiga kinnitama, vaid piisab kaardiga terminali kohal viipamisest. Viipemaksed kiirendavad maksmist ja lühendavad seega järjekorras seismise aega. Suurema turvalisuse nimel on sätestatud ülempiirid, milleni saab makseid teha ilma neid PIN-koodiga kinnitamata. Eestis on pangad viipemaksete ülempiiriks kehtestanud 25 eurot. Samas võidakse kliendi kaitsmiseks ka viipemakse tegemisel PIN-koodi küsida.
Eestis tekkis viipemakse võimalus aastal 2016, kui esimesed pangad hakkasid viipekaarte väljastama ning makseterminale uuendama. 2017. aasta septembriks oli kõigist Eestis välja antud pangakaartidest viipekaarte juba 17% ning 2017. aasta lõpuks oli viipemakse võimalusega terminale ligikaudu 85%.
Esimesed viipekaardid Euroopas anti välja aastal 2007 Ühendkuningriigis, kus tänaseks on iga neljas kaarditehing viipemakse. Kõige levinumad on viipemaksed aga Tšehhis, Poolas, Ungaris ja Slovakkias.
Eesti Panga maksekeskkonna ülevaates räägitakse makseviisidest, tarbijate makseharjumustest, maksesüsteemide kujunemisest ja uudsetest makselahendustest ning tutvustatakse Eesti Panga rolli maksekeskkonna edendamisel.
