Eesti Pank avaldas oma kodulehel pressiteate, mille kohaselt on Eesti inimesed hakanud üha hoogsamalt laenu võtma ning kasutavad selleks üha rohkem taas panku. Samuti on suurenenud eestlaste säästud, kuid selles vallas jäädakse siiski Euroopa Liidu keskmisele alla.
Kuna laenunõudlus on suur, on majapidamiste laenukohustused hoogsalt kasvanud. Laenunõudlust toetab sissetulekute kiire kasv, suur kindlustunne ja väga madalad intressimäärad. Majapidamiste laenukohustused kasvasid 2017. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu sama palju kui palgad ehk aasta võrdluses ligi 7%.
Kui pangalaenude ja liisingute jäägi kasv on viimastel kvartalitel kiirenenud, siis muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv on aeglustunud. See tuleneb ilmselt osaliselt nii sellest, et pangad on hakanud rohkem tarbimislaene ja liisinguid pakkuma, kui ka sellest, et muude laenupakkujate tegevuse üle on hakatud tegema tõhusamat järelevalvet, seisab Eesti Panga teates.
Suurenenud sissetulekud on parandanud ka Eesti inimeste säästmisvõimet ning säästude kasv on jätkuvalt kiire. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 9%. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud.
Kiirest kasvust hoolimata jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt sääste.
