Eesti pangandust iseloomustab see, et suuremate pankade käes on suhteliselt suur turuosa. Paljusid pangatooteid ja -teenuseid suudavad pakkuda kõik Eestis tegutsevad pangad, kuid on ka neid, mida pakuvad ainult suuremad pangad. Osalt tuleb see sellest, et väikeses riigis on eriti just suurte püsikuludega toodete ja teenuste pakkumiseks vaja mastaabiefekti. Võtame näiteks eluasemelaenu, mille pank annab 20–30 aastaks. Nii pikaks ajaks raha kaasata või pika tähtajaga seotud riski maandada on suuremal pangal lihtsam. Samuti on suurel pangal võimalik laenude andmist ja laenutaotluste hindamist rohkem standardida, kuid väikepangal tuleb pigem taotlusi eraldi hinnata, mis muudab laenutoote kallimaks. Seega on suhteliselt kontsentreeritud turg väikeses riigis paratamatu. Põhiline eesmärk on toetada konkurentsi, kuid mõningal juhul on väiksel turul möödapääsmatu tõdemus, et oligopoolne turg tagab vähemalt osa toodete või teenuste kättesaadavuse, sh ka hinna mõttes. Küsimus, kes on panga omanik, on siinjuures teisejärguline, sest miks peaks Tamm soovima väiksemat kasumit kui Svensson.
Loe edasi SIIT.
