Statistikaameti hinnangul kasvas Eesti SKP teises kvartalis võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga 3,7% ja võrreldes esimese kvartaliga 1,4% (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritult). Samuti korrigeeriti varasemate aastate andmeid, nii et Eesti elatustase on jõudnud ligi 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Majanduse probleemiks on aga ettevõtete investeeringute langus ja tootlikkuse aeglane kasv.
2016. ja 2017. aasta SKP pea 3% ülespoole korrigeerimine toetab hinnangut, et Eesti majanduses on kõrgkonjunktuur kestnud juba mõnda aega. See tähendab, et täiendav majanduse stimuleerimine eelarveliste meetmetega 2017. aastal oli viga. Kuna riik ja erasektor konkureerivad samade ressursside pärast, võib majanduse riigipoolne hoogustamine headel aegadel tõrjuda välja erasektori projekte, mida on vaja pikaajalise kasvu toetamiseks. Tõenäoliselt oleks ka tööjõupuudus ettevõtjatele väiksem probleem, kui valitsus poleks majandust stimuleerinud, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Ehkki majanduskasv on aeglasem kui möödunud aastal, ületab see jätkuvalt Eesti majanduse pikaajalist kasvuvõimet. Seni on kiiret kasvu toetanud elanike suurem tööturul osalemine ja hõive kasv, kuid tootlikkuse kasv on aeglane. Teises kvartalis kasvas tööjõu tootlikkus vaid ühe protsendi. Kuna Eestis on tööturul osalemise määr teiste Euroopa riikidega võrreldes juba üsna kõrge, pole tõenäoline, et hõive kasv saab pikemas perspektiivis samamoodi jätkuda. Kui tootlikkuse kasv ei kiirene, ootab majandust ees kasvu aeglustumine.
Tootlikkuse kasvuks on vaja investeeringuid. Värskeimad SKP andmed aga näitavad, et ettevõtete investeeringud on vähenenud. Samas peaksid head ajad majanduses investeeringute kavu igati soosima. Investeeringute langus võib osalt tuleneda asjaolust, et riigi tellimused, aga ka kiirelt kasvanud elamuehitus, on tõrjunud turult välja ettevõtete tellimusi. Samas ei ole see tõenäoliselt ainus ettevõtete investeeringute languse põhjus, sest vähenenud on ka investeeringud majanduses tervikuna.
Ettevõtete investeeringute puhul ei saa aga kahjuks välistada ka seda, et need on lihtsalt alahinnatud. SKP revisjon, mis tõstis 2016. ja 2017. aasta SKPd pea 3% võrra, tõi kaasa ettevõtete investeeringute andmete ulatusliku ülespoole revideerimise. SKP andmete korduv samas suunas tagantjärgi korrigeerimine ja SKP esialgne alahindamine kätkeb ohtu, et majanduspoliitilised otsused toetuvad valele alusele ja löövad majanduse tasakaalust välja. Seetõttu tuleb parandada statistiliste hinnangute täpsust ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel lähtuda põhjalikumast analüüsist.
