Kuulasin hiljuti ühte podcasti, kus mainiti ühte uurimust, mille kohaselt olümpiamängudel pronksmedali võitnud sportlased on pärast võistlust tunduvalt õnnelikumad kui hõbemedali kaela saanud atleedid. Sealseid põhjendusi kuulates tundsin koheselt ära selle, kuidas täpselt samasugused mõttemustrid paljusid meid ka tavaelus juhivad.
Guugeldades leidsin selle uurimuse ka üles: “When Less Is More: Counterfactual Thinking and Satisfaction Among Olympic Medalists”. Lühidalt kokku võttes on pronksmedalistid hõbeda võitnud sportlastest hiljem õnnelikumad seetõttu, et kontekst on nende jaoks teine. Pronksivõitja alternatiiviks oli jääda sootuks ilma medalita, hõbeda võitja jaoks on domineeriv mõte aga kullast ilmajäämine ehk negatiivne mõte.
Loe edasi SIIT.
