Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig. Siinne kirjatükk näitab tööpäevade arvu ja elektritarbimise andmeid kasutades, et märtsikuine ekspordi vähenemine on selgitatav tööpäevade arvu erinevusega 2017. ja 2018. aasta märtsis.
Selle aasta märtsis oli nimelt 21 tööpäeva, aasta varem aga tervelt 23. Teiste sõnadega oli tööpäevade arv 2018. aasta märtsis 8,7% väiksem kui aasta varem. Ka lihavõtted langesid tänavu märtsikuusse.
Ehkki töö- ja puhkepäevade vahekord kuus võib tunduda triviaalsena, selgitab see väga suurt osa majandusnäitajate lühiajalisest dünaamikast. Täpsemalt selgitab tööpäevade arv pea poolt sellest, kui palju aeglustub või kiireneb kuude võrdluses töötleva tööstuse ekspordi kasv. Kui vaadelda aga ainult märtsikuid, aitab tööpäevade arv eri aastatel selgitada lausa kaht kolmandikku kasvu muutusest. Ühes kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja üks tööpäev rohkem või vähem mõjutab paljudes valdkondades tööaega pea 5%. Seda on väga palju, kui arvestame, et viimase kümne aasta jooksul on töötleva tööstuse eksport kasvanud keskmiselt 7,6% aastas.
Joonis 1 illustreerib, kui tugevalt on omavahel seotud töötleva tööstuse ekspordi kuine kasv ja tööpäevade arv. Jooniselt võime veel näha, et 2018. aasta märtsi vaatlus oli ülalpool hinnatud trendijoont. Teisisõnu aeglustus ekspordi kasv veebruariga võrreldes vähem, kui ennustas tööpäevade arvu muutus. Ehk märtsi eksport oli tööpäevade arvu arvestades veebruari omast tugevam.
Loe edasi SIIT.
