Kui veebruar tundus paljudele nagu silmapilgutus, siis huvitaval kombel tundus märts vaat et veel lühem. Alles see algas ja juba otsad koos. Minu jaoks möödus kuu tavapärases töö-trenn-kool rattas, kuhu vahele mahtus ka üks – ootamatult stressirohke – sutsakas puhkust ning muid rahaneelajaid.
Esiteks kandsime jälle pulmakulusid – seekord üllatavalt kallid Filipiinide siselennud, sest valisime peatumiseks ühe eksklusiivsema saare, kus pole veel isegi Starbucksi (peaaegu nagu Eesti, noh ? ). Samuti maksime ära pool sealset majutust, mis õnnetus jälle leida oodatust soodsam, aga šikk hipster-öko-shmöko-instagrammable surfiküla. Saab ikka kohe koduuksel kõik oma palmid, smuutid ning buddha bowlid ära pildistada, pole vaja palju ringi tatsata. See kõik kokku läks ligi 300 eurot inimene.
Lisaks vaatasime veel sõrmuseid, aga selgus, et kõige mugavam on sõrmes lõpuks ikka vana hea lihtne rõngas. Mis ühtlasi on kõige odavam. High five! Arvestades, kuidas ma oma äärmiselt siledaservalise kihlasõrmusega juba ükspäev äärepealt sõrme liigesest välja oleks tõmmanud, on kandmismugavus lõpuks üks olulisemaid tingimusi.
Loe edasi SIIT.
