Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Eesti avaliku sektori asutuste andmebaasidesse ja registritesse on kogunenud hulgaliselt andmeid, mis võivad leida kasutust erinevates avalikes teenustes ja rakendustes. Andmete talletamine ei tähenda aga tingimata nende kasutamist. Samas võivad need andmed osutuda väga vajalikuks mõnele teisele osapoolele. Osa asutuste andmebaasides hoitavatest andmetest ongi tehtud avalikuks ja kättesaadavaks, osale neist on ligipääsemiseks ranged piirangud ja mõnede andmete kohta ei pruugi täpset ülevaadet olla ka valdajal endal. Ülevaade andmetest on siiski paranemas. Seda eelkõige seetõttu, et asutused on hakanud üha enam oma andmeid kirjeldama ning koostama sõnastikke, mille kaudu neid täpsemalt defineeritakse. Nii suureneb asutuste võimekus üksteise andmete paremaks leidmiseks ja jagamiseks, kuid andmekirjelduste taseme paranemisel on väga oluline mõju ka andmete masinmõistetavusele.
Standardse struktuuriga ja täpselt kirjeldatud andmed ei ole selgemini mõistetavad üksnes inimestele, vaid on ka eelduseks nende kasutamisele masin-masin liidestustes ja tehisaru rakendustes. Kui masin-masin liidestused tagavad andmete automaatse liikumise infosüsteemide vahel, siis tehisaru ja masinõppemudelid võivad lihtsustada andmete seostamist, kirjeldamist, töötlemist ja tõlgendamist.
Loe edasi Statistikablogist.