Eesti riigi võlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud: kui veel 2019. aastal oli see umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud 10 miljardi euroni. Tõsi, rahvusvahelises võrdluses on see endiselt mõõdukas, umbes 24% sisemajanduse kogutoodangust, aga muret teeb võla kiire kasv. Tänavuseks planeeritud 4,5% suurune eelarve puudujääk tuleb katta täiendava võlaga ja kui riigi kulu- ja maksupoliitikas ei tehta olulisi muudatusi, kasvab riigi võlakoormus rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2030. aastaks juba üle 20 miljardi euro ehk 39%ni SKPst. Ka sellele järgnevatel aastatel võlakoormus tõenäoliselt jätkaks suurenemist.
Kasvavad intressikulud, kallim laenuraha ja haavatavam majandus
Riigi võlakoormuse kasvul on inimestele ja ettevõtetele vahetu mõju. Ühest küljest tähendab suurem võlg riigi rahakoti jaoks kasvavat kulu, sest maksta on vaja võlaintresse, selle tagajärjel aga jääb riigile vähem raha, et pakkuda avalikke teenuseid. Kui 2022. aastal tuli intressideks maksta 28 miljonit eurot, siis 2030. aastal ulatuks see summa juba umbes 650 miljoni euroni ehk neelaks enda alla umbes 3% kõikidest laekuvatest tuludest. Võrdluseks – tänavu saab selle raha eest ülal pidada kolme suurimat ülikooli või kogu siseturvalisuse valdkonda päästest piirivalve ja politseini.
Teisest küljest vähendab suur võlakoorem riigi võimalusi vajadusel inimesi ja ettevõtteid toetada, kui tulevad uued tagasilöögid või kriisid, sest rahalisi vahendeid selleks oleks lihtsalt vähem. Kuna Eesti on väga väike ja avatud majandus, sõltume edaspidigi välismaailmas toimuvast. Suurem sõltuvus ja haavatavus võivad niigi keeruliseks muutunud olukorras kergitada laenu hinda ja suurem vajadus muid kulusid kärpida süvendaks majanduskriisi veelgi. Taoline hoiatav kogemus on Euroopa võlakriisi ajast olemas mitme riigi näitel.
Me oleme näinud, et ka Eestis on iga uus kriis riigivõlga suurendanud. Päris kindlad võime olla selleski, et kriisid tabavad meie majandust ka tulevikus. Mõistagi on selline perioodiliste hüpetega arenev võlakoormuse ja intressikulude kasv jätkusuutmatu, kui me parematel aastatel ei pinguta, et võlakoormust taas vähendada. Otstarbekas oleks hoida võlakoormust sihiks võetud mõistliku eesmärgi lähedal pikema aja jooksul.
Loe edasi SIIT.
