Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus. Kui see oleks nii, siis miks on Eesti majandusel möödunud aastatel läinud halvemini kui Balti naabritel, kuigi riik on rohkem võlgu võtnud kui Läti-Leedu? Kui vaadata kõikide Euroopa riikide pikema aja saavutusi, siis ei paista ka seal, et majandusse pumbatud laenuraha oleks taganud jõudsama majandusarengu ja suurendanud inimeste jõukust. Võtame näiteks Taani, Hollandi ja Rootsi – ühed paremal järjel Euroopa Liidu maad, ent riiklik laenukoormus on üks madalamaid. Samas pole mitmed Lõuna-Euroopa riigid kordades suuremat laenukoormust võrreldavaks majanduseduks suutnud konverteerida. Asjaolusid, mis mängu tulevad, on palju, kuid kui otsida sellelt pildilt ühisnimetajat, on selleks järeldus, et riigi laenukoormuse tõus on tihti tõhusa majanduspoliitika puudumise tagajärg.
Loe edasi SIIT.
