Kui lugeda tuntud Eesti väikeinvestori Jaak Roosaare blogi hiljutise postituse “Jaanuar 2018 kokkuvõte” kommentaare, siis jäid silma mitu kommentaari, kus uuriti mehelt, mida ta on teinud Leedu ehitusfirma Panevežio statybos trestase aktsiatega.
Üks reaalne võimalus on, et küsijad ostsid Roosaare “Rikkaks saamise õpiku” Facebooki kontol 31. detsembril välja hõigatud lause “Üle hulga aja shoppasin Balti börsil. Seekord PTR1L…” peale ettevõtte aktsiaid ning soovivad nüüd sama allika käest teada saada, kas ja millal müüa.
Samamoodi nagu hulga eestlaste jaoks on Roosaare tegemised eeskujuks, siis kogu maailmas hoitakse pidevalt silma peal legendaarse Warren Buffetti tegemistel, kuna tema haldusfirma Berkshire Hathaway ostud-müügid on kõik avalik info, kuid seda päris korraliku viivitusega.
Siin tekibki kellegi jäljendamise puhul kohe üks probleem – heal juhul saadakse õigel ajal teada eeldatav sobiv ostukoht (Roosaare case), halvemal juhul saadakse sobiv ostkoht teada näiteks kolm kuud hiljem (Buffetti case).
15. detsembril avaldas Roosaare pikema blogipostituse “PTR1L – kas uus SAF Tehnika?”, kus selgitas Leedu konkurentsiametilt suure trahvi kaela saanud ettevõtte olukorda ning oma tulevikunägemust. See oli tema tuules otsuse teinud investoritele kindlasti suurepäraseks infoallikaks, kust kas siis kinnitust saada või antud Leedu ehitusfirma näitel võib-olla üldse teada saada, miks aktsia hind tõsiselt kukkus.
Paljud investorid on tõenäoliselt läbi teinud selle faasi oma arengus, kus tahtmist on palju, kuid endal teadmisi napib. See on väga viljakas pinnas igasugustele välistele mõjuritele ning investor otsib igalt poolt väikeseid signaale, kuhu oma raha võiks paigutada.
Miks mitte tuimalt kopeerida?
Üks-ühele kellegi kolmanda isiku aktsiatehingute jäljendamine on keeruline seetõttu, et väga harva saab samast allikast ka kiirelt infot järgmise sammu kohta, kui näiteks ettevõttel tekivad raskused ning õigem oleks aktsiatest loobuda.
Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus investor pani oma raha ilma endapoolse strateegiata kellegi vihje põhjal aktsiatesse, mis vihje andja poolt osteti võib-olla üksnes lühiajalise spekuleerimise eesmärgil. Jäljendanud väikeinvestor seda ei tea ning kannab võib-olla lõpuks puuduliku info tõttu kahjumit.
“Alati, kui mingid aktsiate ostunõuanded kusagil internetis on, peaks neid jäljendada sooviv investor mõistma, et nende nõuannete taga on mingi investeerimisstrateegia, mis ei pruugi üldse kokku minna teie enda strateegiaga,” kommenteeris Kanada finantsnõustaja Kelly Ho The Globe And Mail portaalis avaldatud artiklis.
Buffetti tegemiste puhul tuleb mängu veel kaks väga suurt erinevust seoses teda kopeeriva väikeinvestoriga – ajaline faktor ja mastaabid.
Kuna Buffett investeerib miljardeid, siis on temal kasutada hoopis teistsugused hoovad, kui tavainvestoritel. Näitena võib tuua 2011. aasta, kui Buffett paigutas Bank of America aktsiatesse 5 miljardit dollarit ning sai vastu tingimused, mis väikeinvestoritele olid kättesaamatud.
Ajaline faktor tähendab seda, et Buffetti ostud ja müügid tulevad avalikuks mitu kuud hiljem, Berkshire Hathaway kvartaliaruannetest ning selleks ajaks, kui dokument ilmavalgust näeb, võib turuseis olla juba ammu muutunud.
“Kui investor ei osta aktsiaid täpselt samal ajal ja sama hinnaga ning ei müü neid samal ajal ja sama hinnaga kui see, keda ta kopeerib, siis ei saa oodata samasugust tootlus,” lisas Kelly Ho.
Üks teine finantsnõustaja Lynn Williams käis samas artiklis välja oma mõtte: “Inimesed loevad Warren Buffetti imelisest edust ja mõtlevad, et tema liigutuste jäljendamisest piisab, et samasugust edu nautida. Unustatakse see, et mehe edu on tulnud tänu aastakümnete pikkusele kogemusele ning arvukatele õppetundidele, mida ja millal teha või mitte teha.”
Kuidas võiks targemate peade infot ära kasutada?
Siinkohal tahaks tunnustada just Jaak Roosaaret ning ka teisi Eesti blogijaid, kes reeglina ei jäta väikeinvestoreid oma aktsiapaki otsa üksinda piinlema, sest Roosaare vastab kenasti seni oma blogipostitustes selle sama Panevežyse ehitusfirma kohta esitatud küsimustele ning tõenäoliselt annab mees ka teada, kui ta need positsioonid likvideerib.
Nii Roosaare kui ka kõikide teiste blogijate infokillud oma investeeringute kohta on äärmiselt tänuväärne materjal, kui seda õigesti kasutada. Väikeinvestor peaks sellisesse infosse suhtuma kui ideesse selle ettevõtte või investeerimisvõimaluse kohta rohkem uurida. Mõte on sinu jaoks justkui väga korralikust eelfiltrist juba läbi käinud, aga lõplik hinnang olukorrale tuleb ikka ise anda.
Teiseks võimaluseks on eraldada oma portfellist mingi osa, näiteks 10%, et üritada sellega investeerida ainult teiste vihjeid kasutades. Kas siis jäljendada ühte konkreetset investorit või leida endale laiem ring. Tõsi, alustaval investoril on tõenäoliselt portfell liiga väike, et selle 10% midagi erilist aktsiaturul teha annab.
Siinkohal on paslik välja tuua Marko Oolo tsitaat Rahajutud.ee portaalile antud intervjuust: “Koht, kus ma olen veidi raha kaotanud on aktsiad, mida keegi teine on mulle soovitanud. Teised mainisid, et see on huvitav aktsia, aga endal ei olnud aega uurida. Nendest positsioonidest olen alati kerge miinuse võtnud. See andis endale aru sellest, et tuleks ise tutvuda ettevõttega, kuhu raha investeerida. Need aktsiad, kus ma olen süvenenud, sealt pole ma miinust võtnud.”
Allikad: The Globe And Mail, Jaak Roosaare blogi, Investopedia, The Motley Fool.
