Viimasel ajal on Eestit palju võrreldud Leeduga ning tõdetud, et teatud näitajates on Eesti Leedust juba maha jäänud. Kahtlemata kõigutavad sellised tõdemused meie rahvuslikku uhkust, kuid samas pole olukord lootusetu. Pigem on erinevused Eesti ja Leedu vahel üsna marginaalsed.
Riigi sissetulekutaseme mõõtmise kõige tavalisem näitaja on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta. Et riikide hinnatasemed on erinevad, siis korrigeeritakse seda näitajat ka konkreetse riigi hinnatasemega. Kogutoodang elaniku kohta ostujõuga korrigeeritult ongi levinuim riigi jõukuse näitaja. Kui mõõta sissetulekute taset ostujõudu arvestades, siis on Leedu vastav näitaja Eestit ületanud alates 2019. aastast, mullu oli vahe juba u 6% Leedu kasuks. Leedu eeliseks on Eestist madalam hinnatase ehk Leedus teenitud euro ostujõud on Eesti omast suurem. Kogutoodang inimese kohta ostujõu erisusi arvestamata on Leedus Eestiga võrreldes jätkuvalt u 10% madalam.
Loe edasi SIIT.
