Olen tänaseks olnud kolmveerand aastat palgatöötu ja alles nüüd hakkab finantsärevus langema, sest on ilmselge, et ma olen suutnud end elus hoida 😀
Tõenäoliselt juba lasteaiast alanud ajupesu palgatööliseks treenimisel on olnud väga mõjus, sestap massile vastutakti astumine pole tulnud kergelt, just vaimses plaanis. See lõi käima mitmekuuse miinimumprogrammi, mil reaalselt kirjutasin märkmikusse käsitsi üles iga oma kulutuse: lehekülje peatsisse “500 €” ja siis järgmistel ridadel lahutustehted kalendrikuu kahaneva jäägiga, täpselt kaks kohta peale koma.
Sõltumine vaid iseendast, et kõht oleks täis ja arved makstud, on olnud hirmus ja täiega tavapäratu, aga kuna minu fookus on esmakordse sihiliku palgatöötuse kogemuse jooksul olnud lisaks vaimse tervise hoiule ja ise enda elu kujundamisele ka sissetulekute suurendamisel, siis tänaseks saan jagada häid uudiseid. Nimelt, novembrikuu kulutuste totaalne (loe: pea kolmekordselt) lappesse minek andis mulle paradoksaalsel kombel märku, et palgatöötusesse sisseelamiseks vajalik kulutuste miinimumini tõmbamise režiim võib nüüd liikuda minu tagavaraplaanide ridadesse, sest suudan ise piisavalt tulu teenida ja vajadusel seda sissepandud tööga kasvatada.
Loe edasi SIIT.
